Lavastaja selgitas, et soovis "Sansaara" näol luua väikelastele mõeldud lavastuse, mis ei oleks kuidagi ninnu-nännu, vaid selle sees võiks olla sügavam mõte, mida ka täiskasvanud inimene kogeda saaks.

"Mõiste sansaara tähendab ümbersündi – see on lõputu ahel, kus me ümber sünnime, sõltuvalt meie karmast, kus me elanud oleme. Meie lavastus ei räägi otseselt sellest, vaid see räägib sellest, kuidas me selles sansaaras hakkama saame," tutvustas ta.

"Idee on selles, et väikelapsest, kes maailma vaatab, saab mõelda kui kirgastunud olendist – tal puuduvad filtrid ja sotsiaalsed käerauad," täpsustas ta.

Lisaks loomingulisele valdkonnale töötab Kivi ka Tallinna kunstigümnaasiumis ajalooõpetajana. "Ma tundsin sisemist vajadust teha ka mingit muud tööd peale loomingulise eneseväljenduse ja "Noored kooli" programm pakkus väga huvitavat võimalust ja ma haarasin sellest kinni," selgitas Kivi, mis ta kooli tööle viis. "Ma ei ole hetkekski kahetsenud."

"Olla tavalise aine õpetaja riikliku õppekava järgi on selline uus väljakutse, midagi hoopis teisest kohas," nentis ta. "See on ootamatu, aga väga huvitav."

Kivi märkis, et ta on laste ja noortega koos töötama sattunud läbi juhuste. "Ma arvan, et see on tingitud sellest, et ma olen oma südames veel nii lapsik ja avatud maailmavaatega," mõtiskles ta. "Isegi kui ma räägin oma eakaaslastega, on kohati tunne, et ma olen täiskasvanutega koos," tõdes ta.

Teatriga on Kivi tihedalt seotud alates lapsepõlves – tema isa, Kalju Kivi, töötas kunagi Nukuteatris, mida tänasel päeval tuntakse Eesti Noorsooteatri nime all, peakunstnikuna. "Isegi praegu, kui ma lähen proovisaali, siis mingid asjad on samad ja mulle tulevad sellised mõnusad tagasivaated. Naljakas on mõelda, et nüüd, 25 aastat hiljem, olen ma siin tagasi."

Kuigi lisaks Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiast saadud lavastajadiplomile on Kivil taskus ka Soomest saadud näitlejapaber, ta enam eriti ise lavale ei kipu. "Hetkel ongi minu lava klassiruum," sõnas ta. "Võib-olla saangi oma lavavajaduse õpetajaametis kätte."