Märtsikuu Loomingu luulerubriik on pühendatud Ukraina teemadele. 2022. aasta märtsis, kohe pärast täiemahulise sõjategevuse algust, ilmus Loomingu Ukraina-erinumber. Kui toona toimus ajakirjanumbri ümbertegemine selge seisukohavõtu ja toetuse avaldamisena erakorraliselt ja suure rutuga, siis aasta hilisemat erinumbrit on kauem ette planeeritud. Ukraina luuletaja ja tõlkija Katja Novak nentis, et ta poleks aasta tagasi oodanud, et Looming sellise sammu teeb, aga tagantjärele tundub, et teisiti poleks ka võimalik olnud, ning lisab, et tänavust numbrit hakati planeerima juba möödunud aasta teises pooles.

Loomingu luulerubriigis on seekord tõlkeluulet ukraina autoritelt Halõna Krukilt ja Ostap Slõvõnskylt Maarja Kangro tõlkes, Serhi Žadanilt Sofia-Elizaveta Katkova tõlkes; Katerõna Mihalitsinalt, Ija Kivalt ja Alex Averbuchilt Igor Kotjuhi ja Anna Verschiku tõlkes ning Oksana Stominalt Katja Novaki ja Doris Kareva tõlkes.  "Looming üldjuhul väga palju tõlkekirjandust ei avalda, aga peaaegu igas numbris siiski väike tõlkenurgake leidub," sõnas ajakirja luuletoimetaja Doris Kareva ja märkis, et ajakirja jõudnud luuletused pole arusaadavalt kuigi helged, aga tegemist on väga heade luuletajatega.

Üks tänavuse erinumbri kokkupanemise tõukeimpulsse oli see, et Mariupolist pärit luuletaja Oksana Stomina võttis ise Loominguga ühendust. "See annab märku, et ukraina autorid otsivad viise, kuidas jutustada sõjast, ja nemad leiavad Loomingu ise," ütleb Katja Novak. Oksana Stomina on luuletaja ja ühiskonnategelane, kelle abikaasa, olles kaitsnud Mariupoli viimseni, on praegu sõjavangis. "Tema luuletused on tumedad, rasked, teravad nagu odaotsad, nad tabavad väga valusalt," kirjeldas Doris Kareva. "Seal kõrval näiteks Katerõna Mihalitsina Harkivist, luuletaja, tõlkija ja lastekirjanik, tema on imeõrn, ta on nagu õunapuuõis, kuidagi natuke lapseliku, väga heleda luuletajahäälega."

Kõige tuntum kaasaegne ukraina autor Eestis ilmselt on Serhi Žadan, keda on ennegi eesti keelde tõlgitud. Loomingu Raamatukogus ilmus tema esimene romaan "Depeche Mode", ilmunud on ka "Internaat". Väga hea luuletajana tõstab Kareva esile ka Ostab Slõvõnsky, kes on paljutõlgitud kirjanduskriitik ja -teadlane.

Rääkides peamistest teemadest ukraina kaasaegses kirjanduses, märkis Katja Novak, et ellest peale, kui sõjast sai fakt, on üks keskseid teemasid keel, keele struktuur või kehalisus. "Ukrainas on paljusid sõjanähtusi hakatud nimetama argisõnadega, näiteks raketiheitjaid lillede järgi."

"Meil on ju ka ukrainlased, kelle emakeel ei ole ukraina keel, vaid vene keel ehk siis algusest peale kakskeelsed inimesed, ja osa neist on läinud meelega ainult ukraina keelele üle," sõnas Novak ja tõi välja, et sellised autorid on näiteks mullu Eestis HeadRead festivalil esinenud Ija Kiva ning Luhanskist pärit ning Iisraelis ja Kanadas elanud kirjandusteadlane Alex Averbuch.

Olulise teemana toob Novak esile ka koduteema. "Halõna Krukil on ühes luuletuses selline mõte, et lapsed, kui nad on kuskil kodust kaugel, välismaal, joonistavad väga palju oma kodu, aga ta tahab näha oma kodu, mis ei oleks joonistatud." Ta selgitas, et eriti just sõja alguses oli väga palju arusaamatust, kuidas oma elu edasi elada, oma rutiini edasi pidada, kui seal on sõda. "See sõda elab meie sees," ütleb ta. "See tundus nii rumal, näiteks näokreemi näole panna, mis selle mõte on, mida ma teen, või ma teen süüa ja mõtlen, et võib-olla Ukrainas rindel ei ole keegi täna söönud."

Mis aga on luuletuste kirjutamise või lugemise väärtus sõjaajal? Novaku sõnul on väärtus selles, et kui alguses sõda võttis meid kõiki sõnatuks, siis nüüd need sõnad on olemas, isegi kui algul võib-olla kohmakad, aga see on hästi ilus keel. Tema jaoks on oluline see, et luule jäädvustab midagi, mis muidu haihtuks ajaga. "Ma ei mäleta palju, mis juhtus mullu märtsis ja aprillis," nentis ta. "Minu jaoks oli see nii udune periood. Ma tean, et ma tegin palju asju, tõlkisin siis aktiivselt, käisin meeleavaldustel."

"See on see Adorno küsimus, kas pärast Auschwitzi on luule võimalik," ütles Doris Kareva ja lisas, et tal on vastupidi tunne, et sõjaajal on luule tähendus mõnevõrra teisenenud, võib-olla ka kasvanud. "Kuuldavasti läksid mitmed noored mehed Vabadussõtta, eesti luuletus rinnataskus, olgu siis Koidula või Suits või mis kellele mõjus."  

Ukraina ja eesti keel 

Katja Novak, kes hakkas eesti keelt õppima ülikooliajal Lvivis ja elab juba mitu aastat Eestis, ütles, et tema jaoks on eesti keel lähedane keel ning eesti ja ukraina vaimsus ning kultuuriruum sarnasemad kui võiks arvata. Seetõttu on lihtsam olnud ka igasuguseid projekte Ukraina toetuseks teha. Kuigi ukraina keele kõnelejaid on väga palju rohkem kui eesti keele kõnelejaid, on teatav ebakindlus tuleviku ees omased mõlemale keelele ja kultuurile.

Novak ütles, et kui ta oma eesti sõpradele ütleb, et Ukrainas on keeleprobleem, siis eestlastel on seda raske mõista, aga tema mure tuleb sellest, et mida suurem maa, seda märkamatumalt ja kiiremini võivad suured muutused juhtuda. "Eesti on väike ja kui sinu sõber Olev või Kalev läheb vene või inglise keelele üle, siis sa tunned seda ja ütled talle midagi. Ukrainas on see märkamatum."

Ta selgitas, et kakskeelsus Ukrainas on sootuks erinev kakskeelsusest Eestis. "Ukrainlastel, kes on lapsest saadik kakskeelsed, on need kaks keelt võrdsemas positsioonis nende peas ja nad lähevad ühe keele pealt teisele üle nii märkamatult, see pole sama kui see, et idavirulane võib-olla ei oska väga hästi eesti keelt või ei julge aktsendi või sõnavarapuuduse tõttu eesti keelt rääkida."

Viimasel ajal on väga paljud inimesed läinud ainult ukraina keelel üle, aga Novak märkis, et siin on oht selles, et ühel hetkel minnakse suure hooga ühte äärmusse ja ajapikku vajub pendel teise äärmusse. "Sellepärast on oluline hoida praegu seda Ukraina-keskset suhtumist, käsitlust, et meie lähtepunkt oleks alati Ukraina oma rahvuslikus, kultuurilises või mis iganes mõttes." 

Ta märkis, et ukrainlased teavad ja hindavad Eesti toetust ja abi ning et toetuseks on ka ukraina autorite tõlkimine ja avaldamine või lasteraamatute tõlkimine ukraina keelde, et sõja eest pagenud lastel oleks midagi lugeda. "See on hirmus, kui palju häid projekte ja ettevõtmisi on aset leidnud selle aasta jooksul just selle sõja tõttu, need on suured ja olulised saavutused, aga nende üle ei saa otseselt rõõmu tunda, sest see kõik juhtub praegu sellepärast, et üks vaene riik läks teisele kallale."

Doris Kareva märkis, et Eesti Kirjanike Liidus toimuvad ukraina keele kursused, nii et vast tuleb rohkem tõlkijaid peale ja varsti on muutumas olukord, et ukraina kirjandust eesti keeles on ilmunud vähem kui vääriks. 

Saade "Loomingu Raadio" sünnib Klassikaraadio ja ajakirja Looming koostöös. Saatejuht on Maria-Lee Liivak, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Helioperaator Helle Paas, toimetaja Marge-Ly Rookäär. "Loomingu Raadio" on Klassikaraadio eetris kuu viimasel pühapäeval kell 13.