Tallinna südalinn tundub praegu küll viimane paik, kus mõnusasti aega veeta, ometi on Draamateater otsustanud just siin linnaruumis viia läbi rännaklavastuse.

"Mind paelub teatri toomine hästi elu lähedale, mingil kombel võiks öelda, et see mida me siin katsetame, on veidi filmilik. See on film, kus sa saad ise valida kaadri, suurema üldisema või keskplaani, mida ma filmis kontrollida ei saa. Meil on tunne, et me jälitame kaht inimest, kes räägivad üsna isiklikke jutte, käivad üsna isiklikes kohtades, ja me saame seda kõike salaja pealt vaadata." rääkis Lill "Aktuaalsele kaamerale".

"Mulle tundub, et see lavastus on suuresti selline kohaloleku harjutus, ja harjutus et näha asju positiivselt. Selliselt nagu oleks kogu aeg natukene armunud," selgitas üks osatäitjateks, Helena Lotman.

Teine osatäitja Henrik Kalmet tunnistas, et lavastusega tekib huvitavaid momente ja kui minna pärisellu ja mängida sellega, et see on kõik siin ja praegu selles olukorras, siis piirid hägustuvad.

"Hägustuvad ka teiste inimeste jaoks, keda me kohtame. Näiteks on tulnud kolleege keset proovi ja jäänud rääkima, et kui ongi hästi orgaaniline moment, siis niimoodi on."