Muusikauuringute kevadkonverents uurib naismuusikute kuvandit, esinemisärevust jm

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Autor/allikas: EMTA

Kolmapäeval, 31. mail toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kolmas muusikauuringute kevadkonverents "Diskussioonid ja dialoogid", kus kuuleb 14 ettekannet ja näeb viit posterettekannet, mis käsitlevad muusikalugu ja muusikateooriat, aga ka näiteks popmuusikat, naismuusikute kuvandit, muusikaõppe perspektiive, esinemisärevust jpm.

Muusikauuringute kevadkonverents toimub kolmes paneelis: muusikateadus noorte vaatest, muusikalugu- ja haridus ning muusika sotsiaalteaduste vaatest. Teemad on erinevad, alates muusikateoreetilistest ja lõpetades muusikasotsioloogilistega.

"Üsna palju on jätkuvalt muusikaloolisi töid, mis seovad uurimisteema laiema kultuuripoliitikaga. Näiteks Johanna Helene Martinson otsib seoseid Alo Mattiiseni "Viie isamaalise laulu" ning neile ainest andnud 19. sajandi koorilaulude vahel," kirjeldas EMTA teadur Brigitta Davidjants.

"Mia Kukk annab ülevaate 1969. aasta üldlaulupeost, mis toimus nõukogude okupatsiooni tingimustes ning uurija vaatlebki, kas ja kuidas mõjutas võim peo ettevalmistust ja läbiviimist."

Terve rida ettekandeid puudutab muusikapsühholoogiat, mh esinemistraumasid ja -ärevust.

"Need teemad on väga elulised ja seetõttu praktilised, sest traumade ja ärevusega puutuvad interpreedid kokku maast madalast – vahel sel määral, et tunnevad vajadust valida teine elukutse," märkis Davidjants.

"Janika Mesi otsibki viiuli- ja vioolatudengite näitel nende murede vastu lahendusmeetodeid ning Jelizaveta Bukina uurib, kuidas aitavad teatud harjutused pianistidel ületada mõttelisi müüre, mis toodavad esituses samu tehnilisi probleeme. Eluline ja praktiline on ka Kadi Kaja ettekanne, mis kaardistab erinevate sihtrühmade ootusi muusikahariduse tulevikule."

Päeva lõpetab tugev popmuusika uuringute blokk, mille mitmed ettekanded leiavad tuge soouurimuslikust teooriast.

"Näiteks Maarja Malmeti ettekandest selgub, kas ja kuidas on ühes ühiskondlike arengutega muutunud naisheliloojate kujutamine meedias, võrreldes 1990. aastaid ja tänapäeva," jätkas Davidjants.

"Anita Maasalu jällegi uurib, millisel moel mõjutab uuel sajandil vanemate subkultuuriline taust laste subkultuurseid valikuid ning kuidas väljendub mõlemate subkultuursetes muusikaeelistuses identiteedipoliitika."

Konverents toimub kolmapäeval, 31. mail algusega kell 12.00 EMTA kooriauditooriumis.

EMTA muusikateaduse ning muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond korraldab kevadkonverentsi koos EMTA muusikauuringute ja -korralduse eriala tudengitega: Maarja Malmet, Jelizaveta Bukina, Greta-Liisa Aro ja Maria Helena Vain.

Konverentsi eesmärk on tuua kokku noorema põlve muusikauurijad erinevatest Eesti haridus- ja teadusinstitutsioonidest ja ühtlasi tutvustada, mida EMTA noored teadlased uurivad. Kogu kava leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: