"See mõte, et võiks kirjutada, on olnud mõnda aega," avaldas Mikser, miks ta otsustas "Vareda" käsikirja võistlusele saata. "Poliitikud on – ma ei ütle, et kirjutanud – raamatuid varemgi üllitanud. Mina olen sellele kiusatusele vastu pannud ja mõelnud, et kui kirjutada, siis ikkagi päris raamat."

Autor selgitas, et "Vareda" on ühe inimese kujunemise ja täiskasvanuks saamise lugu. "Kui väga laialt ja abstraktselt öelda, siis see räägib ikkagi ühest noorest inimesest, kes satub enda jaoks tavatusse keskkonda. Tegevustik on kokku surutud üsna lühikesse aega, aga sellele on üsna selge eellugu, mis ka vähehaaval avaneb," avas ta.

"Sellel noorel mehel on selja taga mõned traumaatilised kogemused, võib-olla pinged eraelus ja teatud unistused, lootused ja ka hirmud, millega ta peab kuidagi toime tulema. Sattudes tavatusse keskkonda, õpib ta rohkem enda kohta, endaga toime tulema ja leiab uusi tahke oma isiksuses."

Romaanivõistluse teeb Mikseri sõnul huvitavaks anonüümsus – žüriiliikmed ei tea käsikirja lugedes, kes teose autor on. "Ümbrikud avatakse üksnes nende osalejate puhul, kes mingil moel äramärkimist leiavad," selgitas ta.

"See on alustavatele või kätt proovivatele kirjanikele kindlasti lihtsam žanr. Ilmselt endale juba nime teinud kirjanikele on see selle võrra jälle keerulisem: kes siis ikka tahaks, kui oled juba kuhja bestseller'eid avaldanud, leida, et mõni debütant leitakse parem või huvitavam olevat," arutles Mikser.

Lisaks romaanivõistluse peaauhinnale pälvis Mikser võistlusel ka keele- ja stiilipreemia. "Mu taotlus oli kirjutada midagi, mis ei oleks niivõrd lookeskne, sellist kärtsu ja mürtsu sündmustikku ei ole nii ülearu palju selles loos," sõnas ta ja lisas, et raamatu puhul pole oluline ainult see, millest see on kirjutatud, vaid ka see, kuidas on kirjutatud.

"Kui ma oma ülikoolidiplomilt tolmu maha pühin, siis ma leian, et sinna on kirjutatud keel ja kirjandus. Ma ei ole päris kaugelt mööda käinud sellest alast, olen seda rohkem õppinud kui ainult põhi- või keskkooli," märkis ta.

Mehe sõnul aitavad keelt kaunina hoida just kirjutamine, kõnelemine ja lugemine. Mikser märkis, et tehisintellektist rohkem pelgab ta hoopis loodusliku intellekti allakäiku.

"Inimesed loevad vähem, kirjutavad vähem, mõtlevad vähem ja lühemates juppides kui mõni aeg tagasi. Elutempo on läinud kiireks, mõttekatked on jäänud väga fragmentaarseks. Ma arvan, et see on päris tõsine probleem," lausus ta.