Eestis esinev Eyal El Wahab: vanemad tahtsid, et ma lõpetaksin muusika tegemise
Viljandi pärimusmuusika festivali eel sõnas Aimar Ventseliga vestelnud El Khati asjutaja Eyal El Wahab, et kuigi ta on muusikat alates viiendast eluaastat teinud, soovisid ta vanemad, et poeg lõpetaks muusika tegemise.
El Khat on Iisraeli kollektiiv, mis esitab Jeemeni moslem-muusikat. Bändi liider Eyal El Wahab on Jeemeni juurtega muusik, kes pärast karjääri erinevates orkestrites otsustas hakata esitama oma versiooni Jeemeni traditsioonilisest muusikast.
Eyali juured on Jeemeni tänavamuusikas, sealt tuleb ka see, et ta ei esita religioosset muusikat, vaid pigem traditsioonilise meelelahutusmuusika stiilis omaloomingut. Teine asi, mille poolest Eyal on tuntud, on see, et ta ehitab paljud oma instrumendid käepäraste vahenditega ise.
Ma kuulan juba mitmendat päeva sinu muusikat. Sinu ametlikus biograafias on seik, et sa oled kogu aeg muusikat teinud, kuid siis anti sulle 1960ndate aastate Jeemeni traditsiooniilise muusika plaati kuulata ja see muutis su elu. Kas see vastab tõele?
Jah, see vastab tõele. Plaadi andis mulle mu kunagine tüdruksõber. Ma olen kogu aeg kuulanud Jeemeni muusikat, aga ma kuulasin seda teistmoodi. Pärast väga mitut aastat, olles mänginud erinevas stiilis muusikat, kuulsin ma äkki muusikat, mis tekitas tunde et ma olen koju jõudnud. Ühel hetkel teadvustasin endale oma Jeemeni juuri, see oli nagu pusletükkidest pildi kokkupanemine.
Mis aga siis juhtus? Kas sa hakkasid teistmoodi suhtuma muusikasse?
Alguses hakkasin tegema kaverversioone Jeemeni traditsioonilise muusika paladest. Mul polnud mingeid erilisi plaane, lihtsalt lindistasin sõpradega mõned lood. Alguses mõtlesin, et see on vaid üks faas mu elus, ma lindistan need lood ära ja liigun oma eluga edasi. Nii ma alguses tegin kaverversioone, siis hakkasin ise komponeerima lugusid, millel olid sügavad traditsioonilised juured.
Kuidas su Jeemeni juurtega muusika vastu võeti?
Ma olen olnud muusika alates viiendast eluaastast. Ma olin tšellist ja mängisin orkestrites teiste inimeste muusikat. See oli minu elukutse enne El Khati. Peamine vahe on selles, et kui ma hakkasin mängima Jeemeni traditsioonilist muusikat, siis mul oli tõemoment. Varem olin ma nautinud muusika mängimist, aga ma ei suhtestunud selle muusikaga emotsionaalselt.
Sa ütlesid, et hakkasid varases eas muusikat mängima. Kas see tähendab, et sa tuled muusikute perekonnast? Tavaliselt on nii, et kui vanemad on muusikud, siis nad sunnivad last varakult instrumente õppima.
Ei, keegi minu perest pole muusik olnud. Pigem oli nii, et mu vanemad on olnud kogu aeg selle vastu, et ma muusikat teen (muigab). Vanemad tahtsid, et ma lõpetaks muusika tegemise ära. Nende seisukoht oli, et ma peaksin õppima "korralikku" ametit ja endale töökoha muretsema.
Ma vaatasin Youtube'ist sinu kontserte ja sa oled tuntud selle poolest, et teed osad oma instrumentidest ise. Kas see on kuidagi seotud sinu Jeemeni juurtega? Kas see on traditsioon Jeemeni muusikas?
See pole Jeemeni traditsioon. Seal on üks teine nurk. Jeemeni juudimuusikas polnud instrumente. Nad trummeldasid mingi poti peal ja ainult laulsid sinna juurde. See on olnud traditsioon sadu aastaid. Jeemeni moslemite muusikas kasutati "päris" instrumente.
Jeemen on väga vaene maa. Isegi suurepärased muusikud, kes esinevad tänaval, mängivad prügist ja tänaval leitud asjadest instrumente. Nad kasutavad metallist plaate või plastikust kanistreid. Tegelikult on see väga tüüpiline vaestes riikides, kus inimesed kasutavad muusika tegemiseks kõike käepärast. Näiteks sa leiad puutüki, paned sinna keeled peale ja saad niimoodi mingi muusikariista.
Minu jaoks on selle juures kütkestav lihtsus. Osaliselt minimalistlik heli, osaliselt aga traditsioon. Sa kasutad seda, mida kasutada saad. Ma olen seda heli paremaks teinud aga jään kõlapildilt ikkagi traditsiooniliseks.
Kas sinu juured on Jeemeni moslemi või juudimuusikas?
Kas sa kuuled minu muusikas juudi juuri?
Ei.
Jeemenis juudid ja moslemid elasid koos ja ka pidutsesid koos. Perekonnapeod olid tihti ühised. Omal ajal seguneti rohkem kui tänapäeval.
Millest su laulutekstid räägivad?
Teise albumi lood on 90 protsendi ulatuses minu enda tekstid. Peamiselt on tekstid humoorikad, koertest ja kanadest ja sellistest asjadest. Teatud tekstid on migratsioonist, sellest, kuidas su juured on teises kohas. Temaatiliselt väga erinevad tekstid, aga mul pole religioosseid tekste.
Teatud robustsus sinu muusikas... Kas see tähendab et sul on rock- või punkjuured?
Ma kuulasin kunagi palju punki, see on kindlasti mõjutanud mu muusikat.
Kas see, et sa maailmamuusika artistina puutud kokku erinevate maailmajagude muusikaga, mõjutab ka sind kuidagi?
Ei, tegelikult mitte. Iga muusikaprojekt on unikaalne, igas maailmajaos on oma muusika. Mulle meeldib omapära. Mulle meeldib, kui inimesed võtavad traditsioonilise muusika ja muudavad seda.
Eestis tegelikult vaieldakse pikemat aega selle üle, kui palju ja kuidas tohib traditsioonilist muusikat muuta.
See on klassikaline situatsioon kõikjal, kus mängitakse traditsioonilist muusikat (naerab).
Kas sa valmistud kuidagi eriliselt ette kontserdituks erinevates riikides?
Eriti mitte. Ma alati natukene loen erinevate maade kohta, kus me esineme. Meil oli hiljuti kuuajane tuur 20 kontserdiga. Siis me käisime alati enne kontserte linna peal ja tutvusime uute maadega. Aga see on meie endi jaoks, me ei esita laval selle maa hümni või midagi sellist. Eesti kontserdini on veel aega, me kindlasti loeme Eesti kohta.
El Khatil on kaks albumit väljas, kuidas teie oma muusikat turustate.
Mulle meeldib füüsikaline helikandja, meil on nii vinüülalbumid kui ka CD-d. Ma arvan et kõigest hoolimata on tore kui sul on kodus füüsiline album. Sinna juurde käib albumikaane kujundus ja palju kunstnikutööd.
Tänud ja näeme Viljandis!
Aitäh sullegi!
Toimetaja: Karmen Rebane