Rüütelkonna hoone uuriti enne suurt remonti hoolikalt läbi, kuid sellegipoolest tekkis seal ühte hilisemat seinamaalingut uurinud restauraatoril Hilkka Hiiopil küsimus, kas midagi võiks olla säilinud ka 1694. aastast, kui hoone valmis sai.

"Nähes ruumis 19. sajandist pärit historistlikku lage, tekkis küsimus, et kuhu barokne lagi kadus. Tegelikult ka see, et ümberehituste käigus vanad seinad-laed lammutatakse, on üsna loogiline," tutvustas Eesti kunstiakadeemia professor Hiilika Hiiop, lisades, et uudishimu oli siiski olemas. "Saime loa sinna augu teha ja me nägime seal mitte tavapärast talalage või laudislage, vaid august oli tunda, et midagi pehmet on käe all ja siis selgus, et tegu on lõuendmaalinguga, mis on väga erakordne ja eriline," rääkis ta.

Eestis on säilinud kaheksa plafoonmaalingut, neist viis Tallinnas. Üheksast lõuendipaanist koosnev maal on kokku 60 ruutmeetrit, mis teeb sellest seni Eesti suurima omataolise maalingu. Seni teadaolevatest on kõige suurem Kuressaarest leitud 40-ruutmeetrine maaling. Ka peaks professori sõnul olema tegu kõige vanema maalinguga.

"Me avame seda maalingut alles esimest nädalat ja alles nüüd me saame selle erakordsest kvaliteedist aru. Päris raske on öelda, kes oli Eestis üldse võimeline seda asja maalima," rääkis Hiiop, lisades, et võib-olla pärineb maal üldse välismaalt.

Teose autorit pole veel õnnestunud kindlaks teha, nagu ka maali süžeed. Hiiopi sõnul viitavad detailid, et ilmselt on tegu antiikallegooriaga. Teada on, et maaling asus hoone esimesel korrusel ruumides, mida kasutasid maja ehitanud Uexküllid.

"See saab tulevase Rüütlekonna hoone, või siis tulevase riigikantselei, üheks uhkemaks eksponaadiks," arvas Hiiop.

Et maalingut oleks võimalik algsel kohal eksponeerida, tuli esialgne ehitusprojekt ringi teha – kõik kommunikatsioonisüsteemid ning osa kesksest ventilatsioonisüsteemist tuli ringi tõsta. Hiilopi sõnul oli alguselt kahtlusi, kas leid on piisavalt väärtuslik, et kõiki muutusi ette võtta, kuid nüüd võib kinnitada, et on küll.

"Me oleme hoone planeerinud vähemalt suvekuudel avalikkusele avada. Kindlasti on mingid marsruurid või ekskursioonid, mis toovad inimesi siia selle suurepärase plafoonmaalingu juurde," lausus Hiiop.

Rüütelkonna hoone peaks avama ukse järgmisel aastal.