"Lõuendplafoon oli kõige eksklusiivsem lagede kaunistamise viis barokiperioodil, aga kuna see on nii habras materjal, on neid ülivähe säilinud. Tallinnas ongi vaid viis tükki kokku. Nii et selles mõttes on see tõesti väga haruldane leid," tõdes Hiiop ning lisas, et tegemist on suure tõenäosusega ka vanima säilinud plafoonmaalinguga Eestis. 

"Maal pidi olema 1694. aastal valmis ja kuulub nii-öelda kuldsesse ilusasse Rootsi aega, teised Eestis olevad plafoonmaalid on juba põhjasõjajärgselt maalitud. Tööprotsess käis nii, et lakke kinnitati umbes 80 sentimeetri laiused lõuendiribad, sest toona lihtsalt ei olnud laiemaid kangastelgi. Niiske lõuend löödi naeltega lakke, kuivades ta pingutus ja alles siis hakati kruntima ja maalima. Kogu see töö käis tegelikult pea kuklas, see ei ole kuskil stuudios maalitud. Lisaks on kasutatud toona veel väga eksklusiivseid õlivärve," selgitas professor ja tõi välja, et maali kogupinda on kokku 60 ruutmeetrit. Maalingu eemaldamine toimus resturaatorite ja ehitajate tihedas koostöös. "Ühes kohas lõuendis oli suur punn ja sealt tagant kukkus alla kümneliitrine ämbritäis ehitusprahti," kirjeldas ta. 

Kunstiajaloo ringkondades on tekitanud hämmingut sellise maali leid Eestis, sest tegemist on erakordselt kvaliteetse tööga. "Tundub, et see meister ei ole ikkagi kohalikku päritolu või vähemalt on ta saanud oma väljaõppe mujal kui Eestis, sest siin kohapeal meil sellist meistrit võtta ei olnud. Maali tellijatel Von Uexküllidel olid väga tihedad sidemed Rootsi ja Stockholmiga, kuninga õukonnaga. Me teadme, et Rootsis on hästi palju lõuendplafoone just kuninga õukonnaga seotud hoonetes nii et me praegu vaatame oma otsingutel pigem ikkagi Eestist väljapoole," rääkis Hiiop ning kutsus inimesi, kes sarnaseid maalinguid mujal Euroopas on näinud, restuareeritjatega ühendust võtma, et tuvastada võimalik autor. 

Pärast hoone restaureerimist on kavas maal taas rüütelkonna hoones välja panna.