Kas sa mäletad, millist filmi esimesena nägid?

Ma kindlasti ei mäleta esimest filmi, aga mäletan võib-olla esimest filmi, millele ma andsin heakskiidu või tunnistasin filmikunstiliselt heaks ja elamuslikuks – see oli Kaljo Kiisa "Nipernaadi". Ma olin vist 10- või 12-aastane ja nägin seda Võsul suure ekraani peal kinos ja sain aru, et see on hea film.

Millist tuntud Eesti filmi sa pole kunagi näinud ja miks?

Selles mõttes on see küsimus vastuoluline, et kui see film on tuntud, siis ma olen seda näinud ja siis ma ei saa miks öelda. Ma pole kindlasti näinud mõnda mitte-tuntud Eesti filmi, aga tuntuid, ma arvan, olen kahjuks kõiki näinud.

On sul mingi kindel aeg, koht või tingimus, et sa saaksid kirjutada?

Jah. Ma pean olema üksi, vaikuses ja kohas, kus ma olen varem kirjutanud.

Milline nimi filmi- või sarjategijate hulgas paneb sind alati seda vaatama?

Kindel laks on Jim Jarmusch. Vist ei ole filmi, mille kohta saaks öelda, et Jarmuschil nüüd ei kukkunud välja. Tal kukub millegi pärast alati välja.

Millist stsenaristi või lavastajat sa kadestad kõige rohkem?

Tim Burton ja David Cronenberg – kaks väga erinevat lavastajat, aga nende lood on sellised, mis eranditult alati köidavad.

Millist filmi sa pole kunagi suutnud lõpuni vaadata?

Ma vaatan kõik filmid lõpuni, isegi kõige halvemad, sest alati on midagi õppida.

Kas sul on mõni sari või film, mida sa armastad vaadata, aga mille puhul on üleüldine konsensus leppinud kokku, et tegu on halva filmi või sarjaga?

Mulle meeldib täiesti paaniliselt B-kategooria õudus- ja ulmefilme vaadata, selliseid odavaid ulmekaid. Troma Film Studio on selline, mis toodab odavalt väga halbu õudus- ja ulmefilme. Need on hüpernaljakad vaadata, väga rahustavad.

Mis emotsioon sind haarab, kui sa kuuled sõnapaari "Eesti film"?

Ebamäärane ärevus, ma arvan.

Millisel teemal Eesti filme oled sa ammu oodanud?

Ma arvan, et Eesti filmis on kõik teemad kaetud. Ma ei oota nüüd innukalt küüned pihku surutult ühtegi filmi.

Mis emotsiooni sa otsid filmis või sarjast ja mis viimati sellist emotsiooni kõige tugevamalt pakkus?

Netflixis on minisari "Armastus, surm ja robotid". See on minisari, kus on kõik need elemendid kokku pandud – armastus, robotid, surm, draama, komöödia, õudus, ulme. See on visuaalesteetiliselt niivõrd põnevalt lahendatud sari, et seda vaadates saad aru, et see on tõenäoliselt visuaalse kultuuri järgmine aste. Seda ma soovitan raudselt vaadata.

"Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures" on ETV2 eetris teisipäeviti kell 22.