Keeleminutid. Ega keel koormaks ole, see ju inimese kõige suurem vaenlane...

Laulmine
Laulmine Autor/allikas: Aurelia Minev /ERR; Siim Lõvi /ERR

Keel ja keeleoskus on inimeseks olemise, mõtete mõtlemise, tunnete sõnastamise lahutamatu osa. Keeleoskuse tähtsustamisest on jälgi juba meie suulises pärimuses, kuldse sisuga vanasõnades, kirjutab "Keeleminutites" EKI haridustöötajate keeleõppe projektijuht Ellen Vimberg.

Inimesed on ajast aega jälginud elu ja teinud tabavaid tähelepanekuid, meieni on see "rahvafilosoofia" jõudnud fraseologismide vahendusel. Eesti Keele Instituudi värske keeleõppe arendamise osakonna kireks on keel ning südameasjaks eesti keele õppimise hõlbustamine, sestap teeb meele rõõmsaks tõdemus, et keeleoskust on meie maal juba vanasti väärtustada osatud.

Ehteestlasliku tagasihoidlikkusega mainib vanasõna justkui moka otsast, et Ega keel koormaks ei ole, samalaadse reserveeritusega leitakse ka õppimise kohta, et Mes inimene oppeb, see ei lää kunage hukka.

Üksmeelselt viidatakse keeleoskuse vajalikkusele, sest sellest on abi maailma avastamisel: Keeled suus — tied lahti, aga sama enesekindlalt on arvatud, et keel aitab ka muul moel (nii otseses kui kaudses mõttes) elus edasi jõuda: Küll keel-meel teed juhatab.

Keel on selgeks vahendiks rahva meelelaadi tundmaõppimisel, ilma selleta ei tule teise rahvakillu psüühesse süüvimine kõne allagi: Mis suus, see südames.

Keeleoskuse osaks on oskus tajuda keelekasutuse konteksti, küllap on ütluse: Keel on inimese kõige suurem vaenlane taga mõni väga mõru isiklik kogemus. Igapäevaelus edasi rühkides võib meelestki minna, et keel võib olla ülimalt vahe relv, sest kibedusega on öeldud: Käehaava mähit kinni, keelehaavu saa-ai kinni mähki, ja vanasõnade rivist leiab ka väga tõsise hoiatuse: Keelega tapetas inamb inemisi ku kirvega. Usku sõna mõjusse kannab ka tuntud ütlus: Hea sõna võidab võõra väe.

Igasuguse õppimise puhul on oluline toetav ja turvaline õpikeskkond, milles on ruumi katsetamisele ja praktiseerimisele: Egas inimene enne tark ei ole, kui ta rumal ära ei ole olnud. Ja argielus keelt kasutades on täiesti normaalne eksida: Hobune komistab nelja jala peal, siis inime ei eksi sõna peal. Ja võib-olla teadis ka vanarahvas juba üht-teist mängustamisest, osutades, et Rõõm teeb keelepaelad lahti, aga mure sulub need kinni.

Võib-olla ei mõtle me iga päev sellele, kui olulist rolli keeleoskus meie elus mängib, aga õnneks on vanasõnad, mis meile seda meelde tuletavad: Küll keel toidab. Ja meile kui tõejärgse maailma asukatele peaks vägagi aktuaalselt kostma hoiatus, et enda eest tuleb osata ka keele abil seista: Keeletu peab vedama, mis meeletu peale paneb.

Ka EKI keelehäälingu järgmine osa on pühendatud keeleõppe teemadele. Keeleõppe programmiga saab lähemalt tutvuda siin. Head keele õppimist!

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Keeleminutid"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: