X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Keeleminutid. Keelerikastuse lainel

Uudissõnade korje 2023
Uudissõnade korje 2023 Autor/allikas: sonaus.ee

Tänavuse sõnavõistluse Sõnaus saak saab salve novembri lõpuks, lõplikke tulemusi näitab aeg. Mis tahes uudissõna edukuse mõõdupuu on ju tema kasutusse tulek, kuid see ei ole ka õnnestunud sõnakuju puhul paraku alati ennustatav, kirjutas "Keeleminutites" Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik.

Meenutagem raali: 1961. a loodud tehistüvi vastas kõigiti hea uudiskeelendi nõuetele: eestipärane kirjapilt, lihtne hääldada ja käänata, lühike, sobiv uute tuletiste ja liitsõnade loomiseks (raalima, raalija, raalik, raaling, raalistu, raaljuhtimine, raalprojekteerimine), kuid rahvas jäi liitsõna elektronarvuti ja laenu kompuuter juurde.

Raali-sarnaseid vabalt kombineeritud tehissõnu on kasutajal raske millegagi seostada ja see võib nende omaksvõttu pärssida. Paremas olukorras võivad olla need tehistüved, mis lähtuvad aluskeelendist, näiteks 2019. a laste sõnavõistluselt pärinev some, kokkutõmme liitsõnast sotsiaalmeedia. Ka raali autori Manivalde Lubi loodud tehissõnadest on keeles oma koha leidnud just aluskeelendil põhinevad, olgu küülik (vrd vene кролик) või rümp (vrd saksa Rumpf).

Tehissõnade ja ka tuletistega võrreldes võivad liitsõnad näida uudissõnaks liiga tavalised, kuid erinevalt tehistüvedest on nad tugevad just seoste loomisel. Keelekasutaja oskab seda hinnata. 2016. a pangaliidu sõnavõistlusel eelistasid Facebookis hääletajad tuletistele nühkar, viiper, puuter ja puutekas liitsõna viipekaart. 2002. a valis žürii Maalehe sõnavõistlusel laensõna pellet vasteteks tehissõna prull (puu + rull), tuletise purusk ja murdesõna kabul 'puupulk', kuid ükski neist ei tulnud käibele ja pelleti omavaste koha hõivas hoopis tavaline, kuid mõistet hästi iseloomustav liitsõna puidugraanul (mis oli tegelikult olemas juba 2002. a).

Ning ega liitsõna pea olema üksnes asjalik mõistekirjeldus, läbi löövad ka värvikad, kujundlikud pakkumused, kui nad inimesi miskit pidi puudutavad. Oleme omaks võtnud võistlusteväliselt tekkinud rööprähklemise, ökoeksitamise, kobarkino, idufirma, sõnavõistluste saagist värkvõrgu, kärgpere, tujukuju – ja muidugi suunamudija. Viimases on õnnestunult kokku pandud tuttav suuna sõna ja 2010. aastatel uue, piltliku tähenduse omandanud mudima-verb.

Lühidus iseenesest, nagu nägime, veel edu ei too, aga võib olla abiks. 2010. a võistlusega meie sõnavarra tulnud tuletis taristu on võõrsõnast infrastruktuur lihtsama ehitusega, kergemini hääldatav – ja lühem. Kõnekeeles on infrastruktuur lühenenud infra-sõnaks, seegi võib kunagi kirjakeelde jõuda, nagu on varem jõudnud lühendised aku, trafo, info, alko, narko, öko jt.

Uudissõna lõplik saatus kujuneb eri tegurite, nii keeleliste kui ka keeleväliste koosmõjus, ning ühe või teise asjaolu tegelikku osakaalu on võimatu ette näha. Uue sõna looja on nagu uue toote turule tooja: vaja on head silma, et leida täitmist vajav tühik, osavat kätt, et see tühik kasutajaile vastuvõetaval moel sisustada, ning lõpuks ka terake õnne. Mida raalil polnud.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Keeleminutid"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: