Praeguste direktorite Triin Ojari ja Kai Lobjaka töölepingud lõppevad veebruari lõpus ning kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja konkursi loodavale sihtasutusele üldjuhi leidmiseks.

"Uuele juhile läheb kaasa ootus, et ta esimese aasta jooksul ei tee põhimõttelisi muudatusi, ei struktuuris ega sisuprogrammides. Ta peab jätkama seda tegevust, mida riigiasutused on alustanud," selgitas kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa.

Ühise sihtasutuse moodustamise ideed on põhjendatud kokkuhoiuga – kahe sihtasutuse nõukogu ja kahe juhi asemel üks peaks tooma palgakulude kokkuhoidu veidi üle 50 000 euro aastas. Lisaks loodetakse majanduslikku efektiivsust struktuurimuudatustest ehk maakeeli koondamisest.

"Finantsjuhtimine, üldjuhtimine, peavarahoidja funktsioon, haldusjuhtimine, dokumendihaldus ja büroo pool – need on funktsioonid, mis kõigi liitumiste puhul on suudetud kokku panna," loetles Reismaa.

Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari märkis, et tema pole näinud pädevaid arvutusi, millist kokkuhoidu kahe muuseumi ühendamine annab.

"Meil on struktuur juba praegu suhteliselt õhuke, finantsinimene on juba 0,6 kohaga, mitte täiskohaga. Uues struktuuris tuleb kindlasti lisaks valdkonna juhile, millest oli juttu, juurde ametikohti, mida praegu ei ole, aga mida suures organisatsioonis on kindlasti vaja," leiab Ojari.

2019. aastal valminud analüüs ütleb, et kuna liidetavad muuseumid ei ole siiani lähedalt seotud, saaks nendevaheline sisuline sünergia tekkida vaid lisarahastuse ja ühise füüsilise ruumi kaudu. Kumbagi praegu riigil kavas ei ole.

"See ongi põhiasi, mis on jäänud muuseumidele endile kui ka valdkonnale kõige suuremaks probleemiks, mida mõista. Kui soovitakse saavutada tulemust, ja sellesse ei panustata, siis on raske oodata, et mingisugune tulemus tekib," kommenteeris tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas.

Kunstiajaloolase ning arhitektuuri- ja disainiajaloo õppejõu Krista Kodrese sõnul pole kahe väga hästi töötava kuid väga erineva muuseumi ühendamise mõte selge.

"See nõuab ümberstruktureerimist, uut meediat, uusi logosid, palju selliseid tegevusi, mis kõigepealt raha neelavad, enne kui sealt midagi tulema hakkaks. Seega minu isiklik arvamus on, et praegune kokkupanemine ei näita kuidagi, mis on nende valdkondade ja publiku osas sügavam mõte," sõnas Kodres.