Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ühendamine sihtasutuseks on 2012. aastal alanud muuseumireformi üks viimaseid samme. Neljapäeval saatis Eesti Muuseumide Liit kultuuriministeeriumile kirja täpsustavate küsimustega, nimetades kahe eri valdkonnas tegutseva muuseumi ühendamist raskesti mõistetavaks.

"Loomulikult on need erinevad valdkonnad. Aga me ei pane ju valdkondi kokku, me ühendame muuseumid," kommenteeris kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa. "Me ühendame asutused ühtse juhtimise alla, mille käigus on võimalik olemasolevaid ressursse paremini ära kasutada ja võimalikke tugiteenuseid optimeerida," lisas ta.

Reismaa selgitas, et Eesti riigil käib üle jõu nii väikseid asutusi üleval pidada. "Ühes oli selle aasta alguse seisuga 10 täiskohaga taandatud töötajat, teises 13. Need on väga väiksed koosseisud," sõnas ta.

Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari hinnangul suureneks olemasoleva personali liitmisel palgakulu. "Meie mõlema personal on lihvitud nii õhukeseks, et sealt ei anna lisaressurssi leida. Kui leitakse suuremad vahendid ja selgemad eesmärgid, miks seda tehakse, siis oleks see õigustatud," leidis ta.

Tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Kai Lobjaka sõnul saadakse koos arhitektuurimuuseumiga kokkuhoiu tähendusest aru. "Me tahaks näha, et see poleks ainus muutuse põhjus ja et kokkuhoiu silme ees hoidmisel ei kaoks ära muud aspektid, mis on ühe muuseumi toimimise jaoks olulised," rääkis Lobjakas.

Vaatamata ühendamisele jäävad mõlemad muuseumid oma praegustesse hoonetesse ja uuest hoonest võib kultuuriministeeriumi hinnangul rääkida ehk kümne aasta pärast.