"Idee kaks muuseumit kokku panna tekkis muuseumireformi tuules, mis on enam kui 10 aastat vana protsess ja mis sisuliselt tähendab muuseumide juriidilise vormi muutust ehk riigiasutustest sihtasutusteks muutmist. Selle raames on mõned muuseumid juba varem kokku pandud. Protsessil on omad plussid ja miinused," selgitas Ojari Klassikaraadio saates "Delta".

"Nüüd plaanitakse liita arhitektuurimuuseum ning tarbekunsti- ja disainimuuseum. Sisuliselt kolm valdkonda. Tõsi, ka maailmas on mõned muuseumid ja keskused, kus need on kokku pandud või koos olnud. Tegelikult on tegu kahe väga erineva muuseumiga," tõdes Ojari.

"Ministeeriumidest muuseumideni kild killu haaval jõudnud plaanides ja nägemuses on rõhutatud, et valdkondi ei lõhuta ega liideta. Liidetakse ainult administratsioon. Kuni muuseumide logo ja identiteedini välja," avas Ojari ministeeriumi kavatsusi.

"Kogu muutus põhineb väidetel, et me oleme liiga väikesed ja põhjuseks on kokkuhoid. Toodi ka välja, et kahe muuseumi liitmisel peaks tekkima lisaks administratiivsele kokkuhoiule ka sisuline sünergia. Mida see täpsemalt tähendab; millega senises tegevuses rahul ei olda; kuidas seda sünergiat ja arenguhüpet sisustatakse olukorras, kus eelarvele mingeid vahendeid juurde ei tule – see kõik jääb hämaraks.

Reaalset sünergiat Ojari valdkondade vahel senise kogemuse põhjal tajunud pole. "Sünergiat võiks ette kujutada olukorras, kus muuseumid ja näiteks ka arhitektuurikeskus või disainikeskus asuksid ühel pinnal ja ruumiliselt lähestikku. See tekitaks kindlasti võitu nii külastajahuvis kui ka valdkondlikus koondumises. Seda kõike ei hakka olema. Kumbki muuseum jääb oma hoonesse. Kokkuhoidu ka maja ülalpidamise kuludelt ei teki."

Ojari sõnul nähakse kokkuhoidu administratiivkuludes ilma, et muuseumidelt oleks küsitud infot nende tegelike vajaduste ega ühendasutuse võimaliku struktuuri kohta. "Seni opereerime ainult muuseuminõuniku provisoorse plaani põhjal. /.../ Protsessi mittekaasavus ongi kõige rohkem nörritanud. Lihtsalt ei kuulata vaid räägitakse sama juttu, mida oleme juba aastaid kuulnud," tõdes Ojari.

"Plaanist on näha, et kokku hoitud on üks finantsjuht ja üks haldusjuht. Tegelikult on vajadus ka töökohtade järgi, mida seal ettenähtud ei ole ja pole ka arvestatud, et meil juba on osad ametikohad väiksema koormusega," ütles Ojari.

Kokku tõmbamised võivad eksperdid muuseumide juurest minema sundida. "Muuseumivaldkond tugineb väga palju ekspertiisil. Inimestel, kes seal on juba aastaid töötanud. Üks ohte on see, et need inimesed lahkuvad ja uusi, olgem ausad, pole kuskilt võtta," ütles ta.

"Tekib ka praktiline küsimus, et kui kahe muuseumi liitmisel tekib üks peavarahoidja koht, siis millise ekspertiisiga ja millisest valdkonnast inimene tuleb. Sama kehtib ka uue ühendasutuse juhi ehk juhatuse liikme valimise kohta. Ministeerium on väljendanud arusaama, et see ei peagi olema valdkonna inimene."

Ojari lisas, et uuelt juhilt oodatakse liiga palju – külastajanumbrite kasvatamine, sisu adekvaatne kureerimine, uue maja välja ehitamise võimalusega tegelemine. Uue juhi mittevaldkondliku tausta kompensatsiooniks on ministeerium näinud ühendasutuste struktuuri ette ka kahe valdkonna juhi ametikohad.

"Mõned üksikud näited on eesti muuseumimaastikule tekkinud, kus sihtasutusi juhivad lihtsalt toredad inimesed. Ise pean seda siiski probleemikohaks."

"Muuseumid on tänapäeval väga mitmete pingete ja ootuste tõmbetuules. Mis nad siis on? On nad teadusasutused? Ei ole. On nad meelelahutuskeskused? Jah, natuke on. Nad peavad koguma, säilitama, eksponeerima ja uurima. Hiljuti tuli uudis, et ühishoidlat enne aastat 2029 ei plaanerita. Tekib skisofreeniline olukord asutaja ehk riigi ootuste ja tingimuste ning vahendite vahel, mida ootuste täitmisteks ei anta," ütles Ojari.

Tegelikult oleks arhitektuurimuuseumi vaja just hoidlat. "See küsimus on äärmiselt kriitiline. Asume 1996. aastal rekonstrueeritud Rotermanni endises soolalaos, mis pidi olema multifunktsionaalne ärihoone. Oleme oma laopinnad hädapäraselt kohandanud. Praeguseks on piir ette tulnud ja suuremahulisi makette me enam koguda ei saa. Paberkandjal dokumente veel natuke saab."