Galerii: arhitektuurimuuseumi uus näitus avab Rotermanni soolalao ajalugu

Neljapäeval avati arhitektuurimuuseumis näitus "Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku", mis tutvustab 1990. ja 2000. aastate murranguliste kunstnike töid ja peegeldab nende kümnendite meeleolusid ning vaatenurki.
Eesti Arhitektuurimuuseum tähistab sel aastal oma 35. ja Rotermanni soolaladu näitusepaigana 30. sünnipäeva. "See, et 1996. aastal anti soolaladu kultuuri kätesse ning paralleelselt eksponeeriti siin kaasaegset kunsti ja arhitektuuri, on väga eriline ning ajastuomane fenomen. Tänaseks on möödunud küll 30 aastat, ent Soolaladu on endiselt aktiivse näituse- ja publikuprogrammiga, mille lugusid jutustatakse publikule huvitavalt, värvikalt ja uusi vaatenurki pakkudes," sõnas Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Karen Jagodin.
Näitusel, mida kureerivad Grete Margna ja Eha Komissarov, kohtuvad tollased ideed ja praktikad samade, kuid ka uute, noorte autorite kaasaegse loominguga.
Margna selgitas, et kui toona olid arhitektuur ja kunst majas rohkem lahus, paiknedes ka erinevatel korrustel, siis käesoleva näituse eesmärgiks on tuua nad uuesti taas kokku.
"Tahtsime aru saada, millistest fenomeni kildudest koosnes tolleaegne soolaladu; kutsusime uuesti osalema kunstnikke, kes toona siit hoo sisse said ning vaatasime milliseid teemapüsistusi tegi arhitektuurimuuseum," sõnas Margna.
"1980. ja 1990. aastatel valitses teadmine, et kunst igatseb uusi võimalusi ja kunstikeelte arvu suurendamist," meenutas kuraator Eha Komissarov möödunud kümnendeid.
"Sellest andis eriti hoogsalt märku institutsionaalsest kunstimaailmast väljapoole jäänud aktivistid. Kogu tollase ühiskonna slogan oli, et me peame uuenema, me peame muutma asju, me peame hakkama rääkima täiesti teist keelt."
"Kaasaegne kunst on tehniliselt väga nõudlik ja suuri nõudmisi esitav kogu organisatsioonile, pakkudes ühelt poolt tehnilist tuge, aga teisalt võimalust olla nähtav neil, kes jäävad ametlikust kunstist väljapoole. Soolaladu oli see koht, mis ütles, et me ei aja teid ära, vaid oleme teie tugi. Keegi ei osanud veel uut kunsti toona teenindada. Seetõttu leidis soolaladu kiiret ja rohket kasutamist ning jõudis oma sõnumi ühiskonda viia," lisas Komissarov.
Näitusel osalevad arhitektid ja kunstnikud Arnold Matteus, Anita Kremm, Ene-Liis Semper, Erika Nõva, Hanna Kitter & Saskia Krautman, Ilmar Malin, Kiwa, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Marko Mäetamm, Toomas Rein, Urmas Viik, Valve Pormeister, Tiiu Kirsipuu.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor














































