Anderson-Käsper sündis Prantsusmaal Soulac-sur-Meris, alates 1938. aastast elas ta Eestis. Anderson lõpetas 1959. aastal Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (VGIK) mängufilmirežissöörina ning töötas 1959–1989 Tallinnfilmis dokumentaal- ja kroonikafilmide režissöörina.

Ta tegi režissöörina 29 dokumentaalfilmi ja 98 kinoringvaadet "Nõukogude Eesti" (1959–1984). 1965–1967 oli õppejõud Tallinnfilmi juures loodud filminäitlejate stuudios. Ta on Eesti Kinoliidu liige alates 1962. aastast. 1976. aastal anti Valeria Anderson-Käsperile Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus, 2000. aastal pälvis ta kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia.

Tema olulisemad dokfilmid on "Kohtumised tänaval" (1960), "Tere, tüdrukud!" (1962), "Kivine hällilaul" (1964), "Reportaaž kuritööst" (1966), "Tagasitulek" (1966), "Tõde" (1975), "Ketrajad" (1976), "Ma kardan kõrgust" (1976) ja "... ja supp on valmis õigel ajal" (1983). Tema viimane lavastajatöö "Hiina müüri ääres" valmis 1988. aastal.