*

Talve tulles
tuleb olla truu
ühele mõttele

kui mõtled kaht
võib külm vahele pressida -
ja siis ei suuda sa enam
seda ühtki mõelda

vali üks puu mäel
toeta pea ta vastu
ja mõtle mõtet
mille pärast oled valmis
kõik teised maha jätma

*

Lendu lastud sõnast
jääb vaid mälestus
kerge võnkumine
mis ei ole isegi heli

kaal oli tal muidugi
enne sündimist -
mõttepinge
kokkusurutud hammastes

*

Sõnad on väikesed nuuksed
väikesed krambid
mis ei leia
oma vihma ja päikest

luuletus on armastus
mis ei leia
oma armsamat

*

Vahel ärkavad mu uned
sesse igavasse maailma siin
ning kõigel mu ümber on siis
teispoolsuse lõhn

mu raamatud lehitsevad ennast
ja loevad vastastikku ette
mu ununenud luuletusi

ning mõned armsad surnud
kirjeldavad riiulite varjust kaeblikult
oma igavest elu

*

On luuletusi mis tantsivad
ja on neid
mis hoiavad esimesest reast peale
suu kinni

ja mõni laul ootab
et aeg võtaks viimaks
sõrmed kõrvadest
ja vaataks meie poole

aga näe - ka surm
ootab vaikselt
igas sõnas
ja helis

*

Uni ei suuda ju
luua nägusid
mida sa kunagi
näinud ei ole

iga muusika
mida sa sisekõrvas kuuled
on ilmaruumis ammu 
olemas olnud

võib-olla on vaikus tõesti
Jumala uni
ning maailma lugu
ta unenägu