Indrek Hirve luuletused. Kuus luuletust küünlavalgele
Pühade hakul kirjutas Indrek Hirve kuus luuletust küünlavalgele.
*
Kõiksus avab ennast helides
silitab hajameelselt klahve
vanamoodsas harmoonias
ning vajutab siis
peopesa keeltele
nagu sõbra õlale
ja vahel lööb kõiksus nagu äike
nagu nool mis tuleb ülevalt
ja naelutab ühe inimese
teise inimese külge
*
Mu unetus kompab
haigutavas öös
käimata teid
ühest sügavikust teise -
nagu lahesoppi eksinud kala
kes igatseb tagasi merre
*
Elu on mälestus
kellegi peas
kes pole veel sündinud
hääl heli ja vaikuse vahel
mis otsib
kuulatavat kõrva
sosin
mis ootab
kedagi kes vastaks
*
Neile varjudele
seal üleval mäel
tuleb läheneda seljatagant
sosistada kõrva õrnusi
ning võtta tasakesi
ümbert kinni
siis hakkavad nad andma
summutatud valgust
sätendavat helendust
mis annab meile jõudu
läbida pimedaid tänavaid
siin all
*
Kui pesen silmi
sinu omades
näen värve
ka pimedas
loodus magab
aga värvid ei maga -
mu elu magab
aga mälu mitte
su silmad on kinni
aga ma tean
mida võib teha uni
noore eluga
*
Elame ainult selleks
et täita sõnu
mida oleme rumala peaga
suust puistanud
tume taevas
täidab mind
oma üminaga -
ja ma tulen sellega
su sõnadesse
ainult et mitte
öelda jälle midagi
millel puudub
taeva sügavus
Toimetaja: Kaspar Viilup