*

Kui ma koputan vaikselt
su uksele
kostab see nii nagu
koputaksid hoopis sina seestpoolt

nagu hoiaksid sa kõrva
kõvasti vastu ust
et kuulda mu hingamist
ja südamelööke

*

Lumesadu seiskub aeg-ajalt
ja vaatab ennast eemalt -
armastus teeb vahel sedasama

käsi peatub poole silituse pealt
ning mu pärani silmad
vaatavad sinust läbi

nii nagu mu õhtused mõtted
peatuvad ja vaatlevad ennast
teraselt ent hajameelselt

kesk suurte lumehelveste
tumma ent muusikast tulvil
langemist vanale õunapuule

*

Roosikaare roosid
ravivad mind kord terveks
sinu kadunud naeratusest
ja üksioleku kurbadest kuudest

punaste rooside rõõm -
julgus ajada lahti
väikesed tumedad nupud
kevadises aias

ja tunnistada maailmale
oma muutumatut ilu
oma murdumatut tõemeelt
ja suuremeelset südant

ning võitu külma talve
raske tahmase lume
pikkade pimedate päevade
ja üksinduse üle

*

Taevas su silmades
kutsub mind kaugustesse
ning mu süda valib
kõige lühema tee -

kogu maailma uni
ärkab mu sõrmedes
kogu maailma janu
kustutab end su juustes

kogu pika talvega
kogunenud kurbus
pigistab kinni
mu kõri

kui mu huuled nopivad
elu marju
su rindadelt su kaelalt
su suult

*

Tuul liigutab
pabereid laual
nagu tahaks neile
midagi kirjutada

ja liigutab siis tasa
su juukseid
nagu tahaks näidata
kust tuleb su naeratus

su põsed punetavad
nagu tahaks öelda
kust tuleb neisse kuumus
kui panen käe su põlvele

ainult armastus ei tea
kust ta tuleb -
ta jääb ikka su huulte
ja su sõnade vahele

su ärevate mõtete
ja tulise voo vahele
mis läbib äkki
su rindu

*

Ma ei teagi
kas peaksin selle peale
tõstma käed üles
või laskma alla

või panema
nad lihtsalt
ja nagu muuseas
sulle ümber