*

Surun sõrmi su juustesse
et tunda su mõtteid
et vajutada oma mõtete jälgi
sinu omade vahele

ent see mida ma tunnen
on kui unustus -
tühjus su mõtete vahel
täis magusaid lõhnu

magusaid lõhnu ja muusikat
ja valgust õunapuude vahelt
ja armastust mis pole veel
jõudnud su mõteteni

*

Kõik nähtav muudab end
sel õhtul nähtamatuks
ent ei kao
ometi kuhugi

nii jälitavad samme
nähtamatud sammud
ja helisid
kuuldamatud helid

võime neid oma läbipaistvate 
sõrmedega puudutada
lasta neil läbida
hõredat õhtuund

ning täita armastusega
kaduvaid mälestusi ja
üht heledat valgust 
lapsepõlvest

*

Mu mõttel on ju hoopis
teine mõtteviis
kui mõtlen sinule - 

on nagu vari
sünnitaks uue keha
palju ilusama kui eelmine

ning ma puudutan
oma armastava südamega
su jalgu

*

Ma tean kallis
su süda on raske
nagu must pilv
Toomemäe kohal

ja kui sa lähed
jääb kogu ta
raskus ja rahutus
minu peale lebama -

su unenäo uskmatus
ilma mu rahustava sõnata
kogu tühjus su hinges
ilma minuta

*

Poolläbipaistvad pilved
süütavad mäel
oma kujutluste tuled

ning hoiavad videvikku
laternate teravate kiirte kohal
veel mõnda aega elus

ka meie sõnatult vahetatud mõtted
kui astume sahisevates lehtedes
hoiavad õhtut minemast

*

Kui lilledest su pimedas aias
on jäänud ainult lõhn
ja ma taastan mälu järgi
nende värve

siis võin ma ju endale
ka kogu oma möödunud elu
ette kujutada

luua ja kustutada
rahutuid kõrvaltegelasi puuokstes
lasta neil võtta kuju
ning anda see tagasi ööle

sest varjude saatus mu arm
on ju sama mis meil -
kustuda lõhnavasse pimedusse