*

Sõnal on kaal
juba enne kui ta saab
välja öeldud või kirja pandud -

sünnikaal

küsimusel on vastus
juba enne küsimist
aga vastus on kõrgel -

ja mõte on lind

*

Sõnad põgenevad paberilt
ja moodustavad varjus
uusi kummalisi lauseid

hommikuheleduses
libisevad nad varjust
tagasi mu pähe

küll segaduses 
aga väikesest seiklusest
veel elevil

*

Mu sõrmed sirutavad end
nagu tahaks midagi öelda
nutta või korraks karjatada 

aga vihmamüür akna taga
püsib muutumatuna
ja aken surub end vastu ööd

maja on veel unedest erutatud
ta varjab neid umbsetes tubades
nii nagu vaikus varjab endas ärevust

unustus näitab oma tühje sahtleid
ning mu värisevad käed
otsivad neist kadunud luuletusi

*

Mu luuletustes
saavad päevadest ööd
sest kui nad kirjeldavadki valgust
sünnivad nad pimedusest

ning sest et unes ärkavad minus
tumedad ent kaalukad sõnad
mis teavad kõike seda
mida mina vaid aiman

*

Sõnad mu ees paberil
ei jõua tihti mõtteni -
jõuavad vaid need
mida kirjutan õhku
need mida mõtlen
enne kui jõuan mõelda

*

Mitte keegi ei kuule enam
mida me ütleme

mitte keegi ei kuule enam
isegi me vaikimist

sõnad suruvad end
lohutust otsides
vastu vaikust