Indrek Hirve luuletused. Kuus laulu võõrsilt

Indrek Hirve seekordsest luulepõimikust leiab kuus laulu võõrsilt.
*
Kui Vahemere peale laskub öö
tõmban silmapiiri endasse
toon ta tuppa ja panen
aknad kõvasti kinni
pika pusimise peale saan ta püsti
ning nüüd ei ole mu mõtte
sügavusel ja kõrgusel
enam mingit piiri
*
Soe vihm silitab mu põske
ja veenab mind astuma
mõnda kohvikusse
siin võõras linnas
ja ma mäletan ühte teist vihma
ja teravat tuult ja lund
vastu oma külmetavat põske
vastu oma õnnelikku põske
*
Kuulen vahel
siin võõrastel tänavatel
kuidas hüütakse mu nime
ning öösiti
juhtub vahel
et mu mõtte katkestab vaikus
või kostab minuni sosin
ühest teisest
vaiksemast vaikusest
sõnum võõras keeles -
sõnum mille tähendust
ma veel ei aima
*
Igavikul on siinpool
mõnigi mõnus nurgake
kuhu vahel igatseda
inimene ei tea
kuhu ta igatseb
pimedal ööl
ent igavik see kilgendab
siin- ja sealpoolsuse vahel
nagu münt kuuvalgel
*
Mu mälestused ootavad mind
kaugetes linnades -
kui päev tõuseb ja unustus kaob
viipavad mind
eredad hommikud
avastama kunagi nähtut
kõik mis kord oli
ootab mind
väljaspool olnut
ning ma kohtan ennast seal
sellisena nagu ma olin
enne kui murdusin
*
Kui punetava taeva kohal
puistab nähtamatu käsi tähti
nagu kadunud luuletus
puistab mu unne sõnu
ilmub ka su nägu
vanade mägede kohale
ning kajad vastavad talle
nii minus kui mägede vahel
sa libised külmadelt mägedelt
mu sooja hingeõhku
oma kurbusega mis äratab mus
äratundmise vaikse rõõmu
ning see rõõm kajab siis vastu
nii minus kui mägede vahel
Toimetaja: Kaspar Viilup