*

Kui Vahemere peale laskub öö
tõmban silmapiiri endasse
toon ta tuppa ja panen 
aknad kõvasti kinni

pika pusimise peale saan ta püsti
ning nüüd ei ole mu mõtte 
sügavusel ja kõrgusel
enam mingit piiri

*

Soe vihm silitab mu põske
ja veenab mind astuma
mõnda kohvikusse
siin võõras linnas 

ja ma mäletan ühte teist vihma
ja teravat tuult ja lund
vastu oma külmetavat põske
vastu oma õnnelikku põske

*

Kuulen vahel
siin võõrastel tänavatel
kuidas hüütakse mu nime

ning öösiti
juhtub vahel
et mu mõtte katkestab vaikus

või kostab minuni sosin
ühest teisest
vaiksemast vaikusest

sõnum võõras keeles -
sõnum mille tähendust
ma veel ei aima

*

Igavikul on siinpool
mõnigi mõnus nurgake
kuhu vahel igatseda

inimene ei tea
kuhu ta igatseb
pimedal ööl

ent igavik see kilgendab
siin- ja sealpoolsuse vahel
nagu münt kuuvalgel

*

Mu mälestused ootavad mind
kaugetes linnades -
kui päev tõuseb ja unustus kaob

viipavad mind
eredad hommikud
avastama kunagi nähtut

kõik mis kord oli
ootab mind
väljaspool olnut

ning ma kohtan ennast seal
sellisena nagu ma olin
enne kui murdusin

*

Kui punetava taeva kohal
puistab nähtamatu käsi tähti
nagu kadunud luuletus
puistab mu unne sõnu

ilmub ka su nägu
vanade mägede kohale
ning kajad vastavad talle
nii minus kui mägede vahel

sa libised külmadelt mägedelt
mu sooja hingeõhku
oma kurbusega mis äratab mus
äratundmise vaikse rõõmu

ning see rõõm kajab siis vastu
nii minus kui mägede vahel