Kultuuriportaal soovitab: Krzysztof Kieslowski triloogia "Kolm värvi" Jupiteris

Hetkel on Jupiteris võimalus, millest tasub kahtlemata kinni haarata: Euroopa kino üks märgilisemaid triloogiaid, 1993. ja 1994. aastal valminud Krzysztof Kieslowski "Kolm värvi" on mugavalt korraga kättesaadav. Saab naerda, saab nutta ja kogeda ka sadat muud emotsiooni, millest te võib-olla varem isegi teadlikud polnud.
Poola filmilavastaja Krzysztof Kieslowski (1941-1996) Prantsuse lipu värvidest inspireeritud triloogiasse kuuluvad filmid on möödunud sajandi lõpukümnendi ühed mõjusamad linatööd, mis mõtestavad lahti Prantsuse revolutsiooni lipukirjaks olnud sõnad - vabadus, võrdsus ja vendlus. Triloogia esimene film "Sinine" on nukker teos prantslanna Juliest (Binoche), kes autoõnnetuse tagajärjel jääb ilma oma mehest ja tütrest. Julie püüab kustutada oma mineviku, et alustada uut elu vabana möödunud elu köidikust – leinast ja armastusest.
Linateos võitis 1993. aastal Veneetsia filmifestivalil parima filmi "Kuldlõvi" auhinna, filmi peaosaline Juliette Binoche pälvis samas parima naisosatäitjana Volpi Karika. Linateose muusika autor on Kieslowski pikaajaline koostööpartner ja kahe Kuldgloobuse nominent Zbigniew Preisner ("Europa, Europa"), kes kirjutas muusika kõigile kolmele triloogia filmile.
"Kolm värvi. Sinine" on vaadatav Jupiteris.
Prantsuse lipu värvidest inspireeritud triloogia teine film "Valge" on groteskse irooniaga esitatud kaasaegne lugu abielu purunemisest, mida Kieslowski kujutab talle omaselt siiski suure hoolivusega. Pariisis elav poolakast juuksur Karol (Zamachowski) elab raskelt üle lahutust oma pirtsakast prantslannast naisest Dominiqueist (Delpy). Lahutuse ja naise armukadeduse tagajärjel kaotab mees praktiliselt oma maise vara ja peab kodumaale tagasi pöörduma. Poolas saab Karolist kiiresti toonasele mentaliteedile omase töörabamisega rikas mees, mis annab talle võimaluse tagasi võita lahutatud naine.
"Valget" saab pidada traagilise alatooniga komöödiaks, kus Kieslowski filosofeerib võrdsuse teemal, jõudes järeldusele, et võrdsust pole kellelegi vaja, aga lootus ja ime võimalus jääb. Linateos pälvis 1994. aasta Berliini filmifestivali "Hõbekaru" auhinna.
"Kolm värvi. Valge" on vaadatav Jupiteris.
Triloogia viimane film "Punane" võtab luubi alla vendluse ja armastuse mõisted. Filmi peategelasteks on noor fotomodell Valentine (Jacob), tema vastasmajas elav juuratudeng Auguste (Jean-Pierre Lorit) ja pensionil olev kohtunik Joseph (Trintignant), kes tagasitõmbubult elab omaette, kuid kes pole kaotanud huvi saada osa inimeste eraeludest. Eriseadmete abil kuulab Joseph pealt naabrite telefonikõnesid, et inimesi paremini mõista.
Kui modelli ja vana kohtuniku esimene kohtumine on pigev tõrjuv, muutub pikapeale nende kahe suhe sügavalt inimlikuks ning mehest saab naisele isalik nõuandja.
Kolmele Oscarile kandideerinud "Punane" jäi viimaseks filmiks ka Kieslowskile endale, kes suri 1996. aastal.
Toimetaja: Kaspar Viilup