X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Loe katkendit Monika Undo ja Ave Taaveti teosest "Keele konksvingerdusi"

"Keele konksvingerdusi" Autor/allikas: Kirjastus Püant

Kirjastuses Puänt ilmus Monika Undo "Keele konksvingerdusi", mis heidab pilgu eesti keele ununenud sõnade rikkasse maailma. Vestetele lisavad omapoolseid konksvingerdusi Ave Taaveti karikatuurid. Avaldame teosest lühikese katkendi.

Eestlased on sõnausku rahvas ja sõnalood on inimesi alati kõnetanud. Kogumikus on lugusid, mis on inspireeritud ühiskonnas toimuvast, aga ka erilistest tähtpäevadest.

Autorite Monika Undo ja Ave Taaveti sõnul on "Keele konksvingerdusi" nagu eesti keele B-pool, sest just siit leiab rariteetseid, eksperimentaalseid ning julgeid palasid. Raamatus leiduvad uudis- ja unarsõnad ei pea tingimata leidma tee peavoolu, kuid need arendavad keeletaju, rikastavad keelt sünonüümidega ning tuletavad meelde, kui kokkuleppelised on need märgid, milles me igapäevaselt teineteisega suhtleme.

Monika Undo on Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kelle sulest on ilmunud artikleid ning keele- ja kirjanduse õpikuid. Ave Taavet on animaator ja karikaturist, kes kirjutab lühiproosat, arvustusi ja esseistikat. Raamatu on toimetanud Marika Mikli, kujundanud Triinu Kööba. 

Katkend:

Rebupilv

Carl Robert Jakobson on kirjutanud esimese eestikeelse põllumajanduse õpperaamatu – "Teadus ja seadus põllul" (1869). Raamatus kasutas Jakobson munavalge kohta sõna

rebupilv. Friedrich Reinhold Kreutzwaldile rebupilv ei meeldinud ja ta kurjustas Eesti Postimehes, et miks tuttavaks saanud sõna munavalge rebupilveks oli vaja muuta. Jakobson kriitikaga ei nõustunud ja õigustas munavalge nimetamist rebupilveks muuhulgas ka väitega, et "rebupilw ika rahwa suust wõetud".

Oleme jäänud munavalge juurde, kuid mööngem, et ka rebupilv kõlab väga uhkelt.

Lumemoos

Kevadel puhkevad õide lumeroosid. Aga mis on lumemoos? Vihjeks olgu öeldud, et tegemist on ühe magusroaga. 1781.aastal ilmunud esimeses eestikeelses kokaraamatus "Köki ja Kokka Ramat" on toodud lumemoosi (lumme moos) retsept. Sõna moos on alamsaksa laen ja algselt tähendas see igasugust puderjat toitu. Nii kutsuti kartuliputru ka kartulimoosiks.

Aga lumemoosi puhul on tegemist hoopis vahukoorega.

Toimetaja: Karmen Rebane

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: