X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Rein Raud: nelja-viit keelt võiks inimene küll osata

Foto: Georg Savisaar / ERR

Saates "Hommik Anuga" ütles kirjanik ja kultuuriteoreetik Rein Raud, et PISA testide kontekstis võib öelda, et üks asi on osata hästi teste teha, teine asi on aga päriselt midagi taibata.

Rein Raua sõnul on see kindlasti positiivne uudis, et Eestis on taas PISA testis kõrgel kohal. "Ma olen alati võtnud suure rõõmuga ka seda, kui Eesti kelgutajaid saadab edu, igasuguses rahvusvahelises edetabelis olemine on alati väga tore," ütles ta ja lisas, et PISA kontekstis võib samas öelda, et üks asi on osata hästi teste teha, teine asi on ka millestki päriselt midagi taibata. "See fakt ise, et kolm Ida-Aasia riiki on meist eespool, osutab, et võib-olla need testid näitavad testide tegemise oskust rohkem kui päris teadmisi."

"Ühes hiljutises teises pingereas avastasin, et Eesti on Leedust tagapool inglise keele oskuse poolest ning olles sageli Leedus käinud, siis võin kinnitada, et see empiiriliselt ei vasta üldse tõele, aga täiesti võimalik, et Eesti vastavad koolilapsed on grammatikaülesandeid halvemini teinud kui nende Leedu eakaaslased," sõnas ta.

PISA testi tulemuste näitel ei peaks Raua sõnul mitte olema kade nende peale, kes on meist eespool, vaid hoopis rõõmustama, et Eesti on esimene riik, millel on liberaalne individualistlik eluhoiak. "Meist on mööda pandud ainult teistsuguse haridustehnoloogiaga," ütles ta ja lisas, et samuti peaks võtma PISA testi tulemuste kõrvale selle, kui suur on selles riigis laste vaimse tervise probleemide ja enesetappude hulk.

"Eesti hariduses on õigesti tehtud see, et me oleme hakanud siirduma õpetamiskesksuselt õppimiskesksusele," kinnitas Rein Raud ja lisas, et enam pole see, et auditooriumisse tuleb keegi kohale, kes õpetab, vaid seal toimub õppimine. "Õppimine ongi kollektiivne töö, kus õppimise subjekt ehk õppija on keskne, mitte õpetaja."

"Meie õppejõudude ülesanne pole anda edasi mingit teadmist muutmata kujul ja kontrollida, kas see on samasugusel muutmata kujul juurdunud, vaid aidata üliõpilasel õppida, saada eneseks, saada targemaks, saada selleks, kes ta võiks olla," selgitas ta ja mainis, et olulised oskused, mida koolist kaasa võtta, on mustrite ja seoste nägemine. "Samuti võime teha üldistusi ja näha seda, kuidas mingisugused seaduspärasused töötavad ja kuidas mingid seaduspärasused ei pruugi olla absoluutsed."

Tema sõnul ei tohi õppimisprotsessis ka vigu karta. "See, kui haridussüsteem inimesi distsiplineerib ja karistab neid vigade tegemise pärast, on väga vale, vead on vaja ära näidata, aga me teeme neid kõik ja kui me neid ei tee, siis me ei õpi mitte midagi, neid tuleb võtta kui üht osa õppimisprotsessist, mitte see, et nad võtavad mul punkte maha ja suunavad mind korve punuma, sest ma pole paremaks tööks võimeline."

Rein Raua arvates võiks inimene nelja-viit keelt küll osata. "Eriti tore on see, kui need pole ka üksteisele sarnased, kui inimene elab Eestis ja oskab eesti keelt, kui ta on hankinud endale ka töötava oskuse soome keeles, inglise keelt suuremas osas ka kõik oskavad ja siis paar tükki võiks veel olla, on ta siis kreeka, kui on kalduvus seal puhkamas käia, või hispaania," selgitas ta ja lisas, et vene keelt võiks ka õppida. "Kuidas me muidu aru saame, mida nad seal räägivad ja mõtlevad?"

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: