Sten Saluveer: Miki Hiire avalik kasutus nii lihtne ei ole
2024. aastaga möödus Miki Hiire tegelaskuju sünnist 95 aastat, mis tähendab, et tegelase autoriõigused ei kuulu enam eksklusiivselt meediagigant Disneyle ja kuulsa hiire esimene versioon on avalik omand. Filmiekspert Sten Saluveeri sõnul tuleb siiski olla valvas, mis osa on kaitstud kaubamärgiga ja mis osa autoriõigustega.
"2024. aasta 1. jaanuarist on läinud väga palju kuulsaid teoseid ja karaktereid läinud n-ö avalikku kasutusse. Loomulikult kõige kuulsam ja skandaalsem neist on Miki Hiir või vähemalt siis Miki Hiire vaarisa," selgitas Saluveer. Miki Hiire vaarisa tähendab animeeritud tegelast, kes pärineb päris esimesest Miki Hiirega joonisfilmist "Aurupaat Willie", mis ilmus 1928. aastal. Lisaks Miki Hiirele lähevad sel aastal avalikku kasutusse ka Leedi Chatterley, Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutusteta" ja ka üks Charlie Chaplini film.
Seda kujutist võib teoreetiliselt nüüd kasutada vabalt kas siis filmides või visuaalsel kujul näiteks ka särkidel. Kuid Saluveeri sõnul olukord muidugi päris nii lihtne ei ole. "Teame seda, et see film on Disney jaoks väga ikooniline. Kuigi Walt Disney oli ka varasemalt teinud erinevaid multifilme, siis see oli üks esimesi helifilme. /.../ See on üks filmidest, mis pani tervele Disney impeeriumile aluse," selgitas Saluveer "Terevisiooni" stuudios.
"Disney ise on muidugi võidelnud selle nimel, et oma karaktereid ja impeeriumit väga tugevalt kaitsta. Esimest korda juba 1980. aastatel, sest teatavasti tavapäraselt kestab autorikaitse 70–75 aastat. Eestis lähtume umbes sarnastest printsiipidest. Aga Disney ise on võidelnud selle eest, et see kaitse oleks neil väga kaua ja kõik hoiaksid neist näpud eemale. 1998. aastal vastu võetud Miki Hiire seadus (Mickey Mouse Protection Act, toim.), mida Disney ja väga paljud stuudiod lobistasid, annab nüüd 95-aastase kaitse," avas Saluveer olukorra tausta.
Miki Hiiri esmast versiooni võib nüüd tsiteerida ja uutmoodi käsitleda ning töödelda. Ümbertöötlustega on juba alustatud ning ilmumas on juba kaks filmi, kus 95 aastat vana animategelast kasutatakse. Näiteks ilmub õudusfilm "Mickey Mouse Trap", kus lõbustuspargis kiusab seltskonda noori Miki Hiire maskis mõrvar. "See, et keegi nüüd võtab ja teeb, ei tähenda muidugi seda, et see oleks hea film. Paar aastat tagasi läks avalikku kasutusse ka Karupoeg Puhh, millest vändati ka üks õudusfilm, mis minu teada on nii Rotten Tomatoes kui IMDB keskkondades üks halvemini hinnatud filme," ütles Saluveer.
"Oluline on muidugi aru saada, milline osa Miki Hiirest on kaitstud autorikaitsega ja milline osa on kaitstud kaubamärgiga. Miki on Disney sümbol. /.../ Seda tuleb kindlasti jälgida. Seda, kuidas kasutusviisid toimima saavad, näeme kindlasti juba lähimate kuude jooksul," rääkis Saluveer ning tõi ka mõne päeva taguse näite Youtube'i sisuloojast, kes laadis oma kanalile üles täispika ümbertöötluse filmist "Aurupaat Willie" ja sai päev hiljem Disneylt kohtukutse.
Paljude kuulsate teoste ja tegelaste n-ö vabanemine on Saluveeri hinnangul positiivne. "See on väga äge, sest see annab erinevatele loovisikutele – kirjanikud, animaatorid, filmitegeijad, teletegijad – võimaluse kultuuripärandiga tegeleda. Teistpidi mõeldes, kui seda kaitset lõputut pikendatakse, siis meil võib-olla poleks üldse mitte millestki rääkida," ütles Saluveer.
Disney, kes ise on laenanud palju ideid näiteks vendadelt Grimmidelt, teguviis on Saluveeri hinnangul paradoksaalne. "Disney ise on väga valvas kaitsma seda, mida ta on remix'inud või tootnud. Räägime siin Lumivalgekesest, Tuhkatriinust, Peeter Paanist jne. Aga kui nad midagi juba remix'inud on, siis selle avalikku kasutusse andmisega on lood juba palju keerulisemad," nentis Saluveer.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Reimo Sildvee