Mart Juur sõnas, et alati võiks olla mingi telekanal, kus näidatakse kogu aeg kas Benny Hilli või Mr. Beani saateid. "Alati on tohutu hulk inimesi, kes on õhtul liiga väsinud, et lugeda, kellel uni ei tule või kes ei viitsi vaadata mingit hästi sügavmõttelist saadet, kus osutatakse ühiskonna valupunktidele ja kuulatakse ära ka vastaspool või siis tehakse hästi kvaliteetset nalja, millest arusaamiseks peab sul olema kõrgharidus," ütles ta.

Samuti tõi Juur välja, et kui sa oled nii pikka aega eetris, siis on selge see, et aeg muutub ning uued põlvkonnad kasvavad peale. "Sa oled hea, aga sa tahes-tahtmata tüütad inimesed ära, kultuuriline keskkond eeldab ka pidevat diskussiooni vaheldumist."

"Ma mäletan väga hästi, et kui Benny Hill 1992. aastal suri, siis järelhüüetes toodi ka välja, et ta on hästi kaheldava väärtusega ning kas tema huumor on aegunud, ma mäletan, et Vahur Kersna tegi tol ajal üht saadet ning ta kutsus mind Benny Hillist rääkima ning ma rääkisingi palju noorema ja rumalamana seda juttu, et Benny Hill tundub olevat aegunud," tõdes Juur ja lisas, et samas mingi aja pärast tuleb ta jälle värskena tagasi.

Juure sõnul pole isegi oluline, milline inimene Benny Hill oli. "Me teame teda selle karakteri kaudu, kes ta oli ekraanil ning see on suur talent ajada inimesi ohjeldamatult naerma," ütles ta ja lisas, et nii Charlie Chaplin kui ka Mr. Bean said sellega hakkama. "Neid koomikuid on ikka antud inimkonnale, aga hoopis lihtsam on tuua lavale hästi tõsine tükk, kanda pausid välja, panna taha hästi tõsine muusika, kõnetada ühiskonda, aga palju raskem on teha midagi naljakat."

Mart Juur: koomikute kõrvale on tulnud ka aktivist-koomikud

"Tänapäeval on tekkinud koomikute hulka aktivistid-koomikud, kes selle asemel, et teha nalja, tulevad nad stuudiosse ja räägivad hästi raevukal toonil sellest, kui kahjulik on joomine," ütles Juur ja lisas, et ta viitab hetkel aasta lõpus ETV eetrisse jõudnud saatest "Kinoteatri õhtune vöönd". "Seda juttu esitas koomik, kes ei teinud seda parodeerivalt, vaid ta rääkis tõsiselt, tule taevas appi, kas see on mingi huumor või?"

Teda üllatas, et kui "Kinoteatri õhtuse vööndi" puhul käis jutt muudest küsimustest, siis unustati mainida, et see polnud üldse naljakas, kuigi seda reklaamiti kui naljasaadet. "Ma oleks olnud väga rahul, kui oleks öeldud, et selle saate toob eetrisse publitsistikatoimetus ja räägib ühiskonna valupunktidest, ma poleks seda saadet hakanud vaatamagi, ma poleks telekat käima pannudki."

Juur tõi välja, et praeguseks on satiiri objektid väga muutunud. "Enamasti narritakse või pilgatakse võimul olevaid või endast kõrgemaid struktuure, aga mingil hetkel tekkis see, et satiirikud hakkasid pilkama inimesi, kes ei saa aru progressiivsetest ideedest," sõnas ta ja mainis, et sellised poliitilise aktivismi ilminguid on nii Eesti kui ka lääne huumor täis. "See on väga tüütu."