X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

David Vseviov: raamatud tuleb lahti seletada, mitte ära keelata

Foto: Kairit Leibold/ERR

Ajaloolane David Vseviov rõhutas "Ringvaates", et raamatute keelamise asemel on olulisem need lahti seletada ja konteksti paigutada.

Kolmapäeval linastub Kumus dokumentaalfilm "Raamatud, mida ta ei põletanud", mis uurib, mida sisaldas Adolf Hitleri hiiglaslik raamatukogu. Hitlerist jäi pärast surma järele 16 000 raamatut. Seda, et ta kõiki neid raamatuid oma elu ajal kasvõi avanud oleks, ajaloolane David Vseviov ei usu.

"Hitler on üldse nii ebahuvitav inimtüüp, et meil ei oleks mõtet temast üldsegi rääkida. Küsimus pole üldse selles, mida tema luges, vaid pigem selles, kuidas ta miljonite inimeste jaoks tõe kuulutajaks muutus," sõnas ajaloolane.

Jascha Hannoveri ja Claus Bredenbrocki dokumentaal baseerub umbes 1500-l Kongressi raamatukogust välja tulnud raamatul, kuhu Hitler märkmeid on teinud.

"Nendele allakriipsutatud kohtadele toetudes on püütud natukene mõista, kas need raamatud on mänginud mingisugust rolli tema kujunemisel selliseks tüübiks, nagu ta kujunes," selgitas Vseviov.

Üks raamatutest, millel film pikemalt peatub, on Henrik Ibseni "Peer Gynt". "See olevat olnud tema jaoks oluline kangelane," märkis Vseviov ning lisas, et samuti pakkusid Hitlerile huvi Karl May indiaanlastest rääkivad raamatud. "Need indiaanlaste lood mõjutasid teda vast enim justnimelt sel ajajärgul, kui inimene kujuneb. Siis kujutadki ennast ette kangelasena, selle indiaanlaste pealikuna."

Ajaloolane usub, et raamatute lugemine iseenesest ei määra mitte midagi, kuid annab ettekujutuse sellest, millised huvid inimesel olid. "Tema raamatute puhul on peamiselt näha, et ta otsib kinnitust oma arusaamadele rassidest, saksa rahvast, ajaloost," märkis ta.

Raamatute keelamise asemel on olulisem need lahti seletada ja konteksti paigutada, märkis Vseviov. "On loendamatu hulk materjali, mida me peaksime oma aja kontekstis käsitlema, nende tähenduse lahti seletama. Nii nagu on tehtud "Mein Kampfiga", mis on välja antud väga pika kommentaariga," leiab ta.

Siiski nentis ajaloolane, et huvi, mida Hitleri kui persooni vastu tuntakse, on küllaltki arusaamatu. "Aga samavõrdselt nagu Jumal, huvitab meid saatan. Mingi loogika siin ju on," tõdes ta ja lisas huvitavam on see, kuidas inimesed Hitlerile järgnesid, temast vaimustusid ja toimuvat läbi ei näinud. "See kordub sajandist sajandisse," rõhutas Vseviov.

Toimetaja: Karmen Rebane

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: