Selle aasta dokumentaalfilmiprogrammi juhatas sisse Kanada portreefilm "Alati terav", mis räägib inuiti lauljast, kirjanikust ja jutuvestjast Tanja Tagaqist, kes jutustab läbi ürgse kurgulaulu oma esivanemate lugu. Tagaqi on esinenud ka Eestis.

"See on selles mõttes hämmastav film, et kuigi inuitid elavad tuhandete kilomeetrite kaugusel Alaskal ja Gröönimaal, siis on näha, et nende esivanemad elasid ja elavad väga sarnaselt meie esivanematele," ütles kuraator Helmut Jänes. "Need paralleelid on väga selgelt välja toodud, et me oleme omavahel väga sarnased."

Oma juurte juurde jõudmisest hoopis teisel moel räägib aga Soome-Norra film "Kojutulek", mis jälgib sõdade käigus laiali tassitud saami kultuuripärandi saatust.

Filmi režissöör on võtnud endale ülesandeks jälgida nende esemete teekonda, kuidas Soomes hakatakse asju kokku koguma ja kuidas nad jõuavad tagasi sinna, kuhu nad kuuluvad, ühte Lapimaa muuseumisse.

Jaanuari filmikava üks provokatiivsemaid filme on ilmselt sakslaste tehtud "Raamatud, mida ta ei põletanud", mis küsib, kas suur lugemus on alati ainult hea.

"See küsimus esitatakse sellel pinnasel, et Adolf Hitleril oli väga suur raamatukogu, seal oli kümneid tuhandeid raamatuid, millest tänaseks on säilinud küll vähesed, aga läbi nende raamatute hakatakse selles filmis uurima, et kuidas siis Hitler kui väga suure lugemusega inimene sai selliseks inimeseks, nagu me teda tunneme, ja ütleme, et see vastus on küllaltki hirmuäratav," sõnas Jänes.

Dokumentaalfilme näidatakse kolmapäeviti kell 18 Kumu auditooriumis ning kõik seansid on tasuta.