Virumaa kirjandusauhinna sai Rein Raua "Katkurong"
Ida- ja Lääne-Virumaa omavalitsusliidu välja antav Virumaa kirjandusauhind kuulub 2023. aastal välja ilmunud teoste seast Rein Raua raamatule "Katkurong".
Rein Raua teos sai lõpphääletusel kindla võidu: "Katkurong" kogus kaheksa esikohahäält kümnest.
"Žürii tõstis "Katkurongi" esile selle poolest, et ta on väga hea loetavusega raamat. Esile toodi ka seda, et teoses on käsitletud harva esinevat teemat - Mandžuurias eelmisel sajandil olnud katku perioodi. Võõras teema küll, aga ta on meie jaoks väga hästi lahti kirjutatud ja väga piltlikult sõnastatud," ütles žürii liige Etti Kagarov Vikerraadio "Kultuuriuudistele".
"Iga peatüki järel tekkis soov lugeda edasi, et mis nüüd saab. See oli väga kaasahaarav raamat," ütles Kagarov.
Virumaa kirjandusauhinna lõpphääletusele pääsesid lisaks "Katkurongile" veel Mihkel Muti "Liblikas, kes lendas liiga lähedale", Urmas Vadi "Kuu teine pool", Joonas Sildre "Värviline Mägi", Hannes Parmo "Beeta", Tarmo Pikneri "Põgenemine. Surm Echternachis" ja Sven Mikseri "Vareda".
1989. aastast välja antav Virumaa kirjandusauhind on kirjandusauhindadest ainus, mida annavad omavalitsused välja maakondade üleselt. Preemia suurus on 2000 eurot. Enne "Katkurongi" on auhinna saanud 36 teost.
Rein Raud sai preemia esimest korda. Autoritest on enim - viis - Virumaa kirjandusauhindu pälvinud Jaan Kross, kelle 1988. aastal ilmunud "Wikmani poisid" oli ka esimene auhinna laureaat, lisaks on talle võidu toonud "Tabamatus" (1993), "Mesmeri ring" (1996), "Paigallend" (1998) ja "Kallid kaasteelised" (2003).
Kaks preemiat on saanud Mats Traat (1992 "Minge üles mägedele" ja 2001 "Harala elulood"), Mihkel Mutt (1994 "Rahvusvaheline mees" ja 2012 "Kooparahvas läheb ajalukku"), Andrus Kivirähk (2000 "Rehepapp ehk November" ja 2007 "Mees, kes teadis ussisõnu"). Teised autorid üle ühe preemia pälvinud ei ole.