Eva Palm: Eestis pole piisavalt kontserdipaiku, kuhu suuri artiste tuua

Kevadhooaja viimases arutelusaates "Kultuuristuudio. Arutelu" võeti luubi alla kultuurisuvi. Kontserdikorraldaja Eva Palm, kes on nii mõnegi maailmakuulsa artisti Eestisse toonud, nentis, et Eestis on liiga vähe kohti, kus suurkontserte korradada.
Kuigi Eesti teatrisuvi kogub iga aastaga üha enam hoogu, läheb lavastaja Elmo Nüganeni sõnul teatrite põhiaur siiski sügisest suve alguseni vältavale sisehooajale. Nüganeni hinnangul on Eesti teatrisuvi täiesti eraldiseisev nähtus, mis on aastatega väga rikkalikuks läinud.
"Kui teha väike ekskursioon naabrite juurde, siis Lätis, Leedus ja Venemaal midagi niisugust ei ole. Soomes on suveteater, aga see on väga tugevate traditsioonidega ning see on nii vormi, koosluse kui ka žanri mõttes palju kitsam kui Eestis," võrdles ta.
Pikaaegse lavastaja sõnul on osa inimesi isegi arutlenud, millal suveteatrite buum Eestis läbi saab. "Aga paistab, et ei saa. Ja ei peagi läbi saama, sest seni kuni inimesed tahavad suvel erinevates Eesti paikades mingisugust erilist teatrielamust saada, võiksid nad seda ka saada," leiab ta.
Nii nagu teatritegijadki kipuvad suvel oma majast välja minema, tahavad ka kontserdikorraldajad sel ajal uusi paiku avastada, märkis Live Nation Eesti peapromootor Eva Palm.
"Kontserdikorraldaja tahab ise ka vaheldust. Meile on kõik need väljakutsed üliolulised," rõhutas ta ning lisas, et ka publik tahab suvel uusi kohti avastada. "Kontserditurism on hästi õitsele löönud ja tegelikult tuleb meile väga palju turiste ka väljastpoolt," rääkis ta ning tõi välja, et 2022. aastal toimunud Rammsteini kontserdi publikust 35 protsenti moodustasid sakslased. Samuti käivad siin hea meelega soomlased, lätlased ja leedukad.
Kui teatritegijate jaoks pole suviste mängukohtade leidmine väga suur probleem, siis suurkontsertide korraldajad peavad põnevate kohtade pärast päris korralikult pead murdma. Eva Palmi sõnul on peamiselt laual kaks valikut: Tallinna lauluväljak ja Tartu lauluväljak.
"Suurkontserdi puhul kui me ikkagi eeldame, et meil on 10 000, suuremate puhul 65 000 inimest, lavad on ülisuured, tavaliselt on meil 50–90 rekkat, mis tulevad välismaalt kogu lava ja tehnikaga, seal on 200–300 inimest, kõikidele inimesele on vaja panna WC-d, teha korda müügiplatsid, kaubandus. Meil on nii palju aspekte, mida sa pead silmas pidama, turvameetmed ja kõik asjad, aga see ei mahu tegelikult kuskile mujale ära. Nii et me oleme üsna piiratud siin. Meil ei ole ka ühtegi staadioni, mis on välismaa artisti mõistes staadion ehk kuhu mahub vähemalt 40 000 inimest ja seega jäävad meil paljud asjad tegemata," tõdes ta. "Meil on olukord üsna nutune."
Näiteks A Le Coq Arena ei suuda Palmi sõnul suurt ja rasket lava kanda. "Selle all on mingid niisutustorud. Tänapäeva lavad ja helitehnika on nii rasked, et see vajub läbi," nentis ta ning lisas, et samuti jääb A Le Coq Arena suurte artistide jaoks liiga väikseks. "Need 15 000–20 000 kohta, mis seal on, ei genereeri meile piisavalt palju raha, et me saaksime mõne ägeda välismaise artisti siia tuua."
Kuigi Eesti inimesed on viimaste aastate jooksul üha hinnatundlikumaks muutunud, ei ole see Nüganeni ja Palmi sõnul suviste kultuurisündmuste piletimüüki väga palju mõjutanud. "Suvel käituvad inimesed raha mõttes vabamalt," leiab Nüganen.
"Räägitakse majanduslangusest, aga meil on praegu väga hästi läinud," kinnitas ka Palm. "Inimene tahab kontserdil käia, kui see artist teda kõnetab," lisas ta ning tõi välja, et näiteks müüakse esimesena välja just fännitsoonis asuvad kallimad piletid. "Mina olen hästi lootusrikas. Ma usun, et kui me saame head asjad kätte, siis inimene ostab pileti."
Kui aastal 2013 toimus üle Eesti 6800 kontserti, siis 2022. aastaks oli see arv kahanenud 3288 peale. Palmi sõnul paanikaks põhjust pole, sest tegureid, miks kontserte on vähemaks jäänud, on mitu. Üks suur mõjutaja oli koroonapandeemia. "Siis toimuski mõnes mõttes selline turu korrastumine," täheldas ta.
Samuti on oma jälje kontserdikorraldusse jätnud sõda. "Osa artiste ei tahtnud enam siia tulla, nad kartsid, et siin on ohtlik," märkis ta ja lisas, et samuti kadusid pildilt Vene artistid. "Alexela kontserdimajas toimus meeletult palju Vene artistide kontserte, samamoodi Tondirabas. Need kõik on ära kadunud," selgitas ta.
Poole võrra väiksemaks kahanenud number Palmi ei morjenda. "Inimesed tahavad pärast koroonat rohkem väljas käia ja tarbida kvaliteetset ja ägedat asja," rõhutas ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Kultuuristuudio. Arutelu", saatejuht Kaupo Meiel