Maret Mikk: kehvalt korraldatud üritused on mainekahju kogu valdkonnale
Eelmisel nädalal selgus, et sel aastal jääb majanduslikel põhjustel ära Intsikurmu festival. Kultuurikorraldaja ja Jazzkaare turundusjuht Maret Mikk sõnas "Vikerhommikus", et sellised olukorrad on mainekahjuks kogu valdkonnale.
Maret Mikk sõnas hiljutiste Intsikurmu uudiste ja võlgade valguses, et kultuurivaldkond on mitmes mõttes erandlik, kuna paljud on valmis panustama oma aega ja teenuseid pakkuma tasuta, lootuses, et kõik läheb hästi. "Mulle tundub, et kultuurivaldkonnas on inimesed leplikud, et kõigil on raske ja küll ühel päeval tasutakse tekkinud võlad. Ma ei tahaks öelda, et see on tavapärane praktika ja tahaks uskuda, et enamik korraldajaid maksavad arved õigeaegselt ära, sest muidu pole jätkusuutlikku ja pikaaegset koostööd lihtsalt võimalik teha."
Vaadates viimaste aastate edukaid festivale tõi Mikk peamise märksõnana välja järjepidevuse. "Need festivalid, kes on järjepidevalt festivale teinud, neil on läbi aasta palgal tiim ja nad tegutsevad selle festivali nimel kogu aeg. Väga paljud inimesed korraldavad festivale ja kontserte enda põhitöö kõrvalt hobina, aga reaalsus on see, et kui sul on fookus kuskil mujal, siis ei ole võimalik, et sa teed seda kogu aeg väga hästi, kui sul ei ole kedagi, kes igapäevaselt päriselt muretseb selle festivali heaolu pärast."
Eduka festivali saladus peitub Miku sõnul hea finantsjuhi olemasolus. "Kunstilise meeskonna kõrval peab olema pigem konservatiivse lähenemisega finantsinimene ka, et lihtsalt aru saada, et headel aegadel tuleb hoida seda raha, et rasked ajad ka üle elada ja vahel tõmmata kunstilistele ambitsioonidele natuke pidurit. See ei ole halb, riske tuleb ka võtta, aga lihtsalt need plussid ja miinused peavad seal Excelis kuidagi kokku tulema," rääkis Mikk.
Mikule valmistab muret, et pankrotistuvad korraldajad toovad mainekahju kogu valdkonnale. "Inimestele meeldib üldistada ja siis tekib see, et kui sina ei oska korraldada, siis kõik need korraldajad on sellised."
Miku sõnul üritavad kontserdikorraldajad olla Eestis pigem kuulajasõbralikud ja hoolimata inflatsioonist, kõrgest käibemaksust ning partnerite ja artistitasude tõusmisest piletihindu mitte täiesti lakke lüüa. Siiski tõi Mikk ka välja, et kui reisikulud kõrvale jätta, siis on välismaal kontserdil käia palju odavam kui Eestis. "Kui ma siin lähen suvelavastust vaatama 85 euroga, siis ma käisin kevadel Oslos John Mayerit kuulamas 65 euro eest. Siis on küsimus, kuidas see tasakaalukauss on, siin ongi kallis kõigile."
Uutel festivalidel ja üritustel on Miku sõnul hetkel keerulisem kultuuriväljale siseneda. "Publik tuleb lihtsamalt sellistele üritustele, kus nad on harjunud käima, mida nad usaldavad, mis on pika ajalooga. Raske on üksiküritajatel, sa pead inimestele selgeks tegema, et sa oled üldse olemas ja teed midagi. Ma kardan, et need, kes täna hakkavad tegema festivali või püüavad luua midagi, siis neil on see sisenemiskoht keerulisem," sõnas Mikk.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe