1922. aastal Pariisis ilmunud Iiri kirjaniku James Joyce'i romaan "Ulysses" pandi ingliskeelsetes riikides kümmekonnaks aastaks keelu alla – peamiselt roppuste, aga ka jumalateotuse ettekäändel.

Teos kujutab ühte päeva, 16. juunit 1904 kolme dublinlase elus. Boheemliku noorkirjaniku Stephen Dedaluse teed ristuvad romaani peategelase, (pool)juudist reklaamiagendi, "väikese inimese" ja igamehe Leopold Bloomiga. Raamat lõpeb Bloomi truudusetu naise Molly elujaatava monoloogiga. Lisaks neile kolmele kohtume raamatus kümnete kõrvaltegelastega. Moodsaid elutriviaalsusi ja -vaateid, füsioloogiat ja aateid peegeldavad stseenid on asetatud Homerose "Odüsseia" raamistikule.

Raamatu tõlkis inglise keelest Paul-Eerik Rummo, toimetas Märt Väljataga, korrektuuri luges Reet Ruusmann ja kujundas Mari Kaljuste.

James Joyce (1882–1941) sündis Dublinis, omandas hariduse jesuiidi koolides ning sai hiilgava õpilasena stipendiumi edasiõppimiseks Pariisis. Joyce ütles lahti nii kirikust kui ka isamaast, et pühenduda ainult kirjandusele. 1904. aasta sügisel lahkus ta koos oma elukaaslase Nora Barnacle'iga Iirimaalt ning tema viimane lühike reis kodumaale jäi 1912. aastasse. Joyce'id elasid mitmel pool Mandri-Euroopas: Zürichis, Triestes, Roomas, Pariisis. Asjatundjate seas juba kõrgelt hinnatud autori laiem kuulsus saabus romaaniga "Ulysses". Pimedaks jäänud kirjaniku viimane romaan "Finnegans Wake" ilmus 1939.

Eesti keeles on ilmunud veel Joyce'i novellikogu "Dublinlased" (lõpetatud 1906, esmatrükk 1914, eesti keeles 1969, 2003), näidend "Pagulased" (1915, eesti keeles 2003), kujunemisromaan "Kunstniku noorpõlveportree" (1916, eesti keeles 2003) – kõik Jaak Rähesoo tõlkes.

Luuletaja ja näitekirjaniku Paul-Eerik Rummo (sündinud 1942) esimesed tõlked inglise, soome ja vene keelest ilmusid juba 1960. aastatel. Lisaks luulele – Aleksander Puškin, Tuomas Anhava, Paavo Haavikko, John Donne, T. S. Eliot, Dylan Thomas jpt – on tema tõlkes ilmunud Henrik Ibseni suured värssdraamad "Brand" (2014) ja "Peer Gynt" (2017), aga ka Joseph Helleri "Me pommitasime New Havenit" (1973), R. D. Laingi "Omadega puntras" (1978) jt proosaraamatuid. Valikut tema kirjanduskriitilistest esseedest pakub kogumik "Kuldnokk kõnnib" (2010).