Tarkusepäeval, 1. septembril esietendub Eesti Noorsooteatri uues karavanteatris Leino Rei lavastus "Kärbes, prussakas ja ämblik", mis põhineb Anton Hansen Tammsaare samanimelisel lühijutul.

"Kui me mõtleme, et kirjanik Tammsaare on aegadeülene, siis sellel, mis ajal seda mängida, ei olegi võib-olla nii suurt tähtsust. Ta geniaalsus ja universaalsus seisnebki selles, et ta kõnetab oma lugejaid – meie puhul ka vaatajaid – mingist aspektist igal ajal," sõnas Rei "Vikerhommikus".

Rei tõi välja, et kuigi Tammsaare kirjutas lühijutu 1915. aastal, on tänasel päeval tolle ajaga päris palju sarnasusi. "Ka toona oli ümberringi sõda toimumas. See justkui ei puudutanud meid päris otse, kuid siiski. Täna on samasugune tunne. Naaber on sõjas ja me ei saa päris täpselt aru, kuivõrd reaalne oht see meie tänasele hetkele on. Selline peamine ja väga valus sild on siin väga teravalt olemas. Võib-olla kui seda lugu oleks teinud 20–25 aastat tagasi, oleks seal teised rõhuasetused olnud, aga täna see foon tuleneb sellest, mis meie ümber toimub."

Rei tõdes, et üha enam tundub, et teatri kaudu saab ehitada vundamenti, mille pealt noort inimest üles ehitada, et ta saaks aru, mis on hea ja halb, õige ja vale.

"Teatri kui meediumi abil saame neid pehmeid väärtuseid inimeseni viia, sest vaata seda maailmas toimuvat kuidas tahad, ikka läheb mõte kuidagi sinna, et huvitav kuskohas viga tehti: mismoodi on üht naaberriiki sattunud juhtima selline tegelane? Kas teda oleks saanud päästa, kui ta vanemad oleksid mõistnud teda teatrisse viia ja seal teatris oleks ta näinud lavastusi, mis teda puudutavad ja empaatiatunnet tekitavad – et ta suudab kaasa tunda ja aru saada, et inimese elul on väärtus ja oma mälestusmärki ei peaks läbi kurjuse looma, äkki on teisi võimalusi veel," arutles ta.