Noorte sektsiooni kuulub hetkel umbes 40 noort, juhatusse kuulub kuus liiget. Alexander Kaseste on kirjanike liidu noortesektsiooni liige olnud aasta aega ning sattus liitudes ka kohe juhatusse. Richard Jerbach on liiduga seotud olnud kolm aastat, nüüdseks on ta aseesimees. Iganädalastel "Noorte neljapäevadel" korraldatakse töötubasid, omaloominguõhtuid, raamatuesitlusi jms.

"Näiteks mina hakkasin tegema mõnedel neljapäevadel üritusi, kus me võtame ette mingi kirjandusžanri ja me proovime selles kirjutada. On tulnud toredat tagasisidet, et ma polekski kirjutanud sellist asja, kui poleks seda töötuba olnud," rääkis aseesimees Jerbach.

Juba pikemat aega muretsetakse, et tänapäeva noored ei loe piisavalt. Kaseste määrab ka end nende noorte hulka. "Mina olengi see noor, kes ei loe. Nüüd, kus ma leidsin huvi kirjutamise ja luuletamise vastu, siis kõige parem koht, kust õppida kirjutama, on raamatuid lugedes," rääkis ta.

Jerbach tunnistas, et kuigi ta praegu loeb rohkem kui keskmine noor, siis varem ei sallinud ta lugemist üldse. "Ma arvan, et see oli kohustusliku kirjanduse pärast. Seal olid ettemääratud teosed ja need ei olnud üldse mulle. Mingi hetk ma sain oma väga toreda kirjandusõpetajaga kokkuleppele, et ma loen raamatuid, aga ma valin ise, mis ma loen. See käivitas minus huvi lugemise vastu."

Kohustusliku kirjanduse kui sellise peakski Jerbachi arvates ära kaotama. "Muidugi võiks olla soovitused. Ma arvan, et kohustuslik kirjandus peaks kõigil olema n-ö kohustuslik, aga valik oleks vabatahtlik. Kõige paremad õpetajad on need, kes õpetavad ise mõtlema ja leidma ennast rohkem."

Kord aastas annavad kirjanike liidu noored välja almanahhi "Grafomaan", mis koondab noorte kirjandushuviliste tekste. "Iga aasta, kui me seda almanahhi hakkame koostama, siis on alati väga tore näha, et noored kirjutavad. Kahjuks väga paljud kirjutavad sahtlisse ja ei julge seda mujal avaldada," nentis Jerbach. Üks populaarsemaid teemasid, millest noored tänapäeval kirjutavad, on tema sõnul vaimne tervis. "Ma ei teagi, mida siit tuletada saab, kas noortel on vaimne tervis halvemaks läinud või lihtsalt rohkem räägitakse sellest."

Kuid ka igihaljad teemad, nagu armastus, loodus, tunded jms on endiselt esil, lihtsalt väljendusviis ja stiil on muutunud. "Kui vaadata Lydia Koidula või Underi luulet, siis see kõik kordub tänapäeval, lihtsalt noored kirjutavad teistmoodi, sest uus aeg on. Teemad on ikkagi samad," arvas Jerbach.

Kirjanike liidu noored hakkavad uuel hooajal ka koolides enda tegevust tutvustamas käima. Jerbach soovib selle käigus saada rohkem poisse kirjutama. "Kuidagi ei julgeta või sellel on mingi tabu juures, et poisid ei peaks kirjutama. Võib-olla eriti noortel poistel on see kartus tunduda teistele liiga feminiinne. Minu eesmärk koolides käimisega ongi julgustada poisse rohkem kirjutama."

Kirjandusmaailma võib Kaseste sõnul alles alustades tunduda väga keeruline siseneda. "Kuid tegelikult sul on lihtsalt ühte tutvust vaja ja neid tutvusi leiab. See, kes tegutseb, kes paneb oma mõtte juurde, tahab oma kogu välja anda, siis Eestis on supervõimalused, et seda teha," kinnitas ta.

Kirjanike liidu uue hooaja avab neljapäeval halvima teksti kirjutamise töötuba.