Mälestusmuuseumi arhitektuurilise lahenduse autorid on KOKO Arhitektid ja MOTOR ning püsiekspositsiooni loovjuht Martti Helde, kelle sõnul luuakse muuseum "pühamuna, mis mäletab ja austab läbi visuaalsete vahendite." 

"Muuseum tuleb ainulaadne oma kontseptuaalse lähenemise poolest, sest on valinud loo jutustamiseks meelelised meediumid, et seni rääkimata lood jõuaksid külastajateni vahetumalt ja ehedamalt – heli-, valgus- ja ruumikogemusena," selgitab Helde.

Loovjuhi sõnul on nendest mõtetest kantud ka muuseumi kontseptsioon.
"Patarei kitsastest akendest vangikongi jõudev vähene päevavalgus muutus meie jaoks mälestusmuuseumi kujundiks. Patarei merekindluses toime pandud kuriteod ning inimeste saatused olid pikalt varjul ning loodav muuseum astub sammu selles suunas, et need lood ja inimesed valguse kätte tuua."   

Esimese etapina valmib rahvusvaheline kommunismiohvrite mälestusmuuseum, mille näitusepind on veidi alla 4000 ruutmeetrit ja üldpind koos tööruumidega 5000 ruutmeetrit.

Kommunismiohvrite mälestusmuuseumi loob Eesti Mälu Instituut koos justiitsministeeriumiga, muuseum on plaanis avata 14. juunil 2026.