Legendaarne Helsingi filmifestival Armastus ja Anarhia (Rakkautta & Anarkiaa) toimub tänavu juba 37. korda. Festival oli eelmisel aastal lausa sulgemise äärel, kuna vaatajad olid kaks aastat kestnud koroonapandeemia tõttu kinoskäimisest võõrdunud.

Filmifestivalil kunstilise juhi Pekka Lanerva sõnul märkasid korraldajad, et kui nad millelegi loota võivad, siis oma vaatajale. "Korraldasime toetusseansse ja neile tuli kenasti vaatajaid, kes toetasid festivali. Tuge saime ka kogu filmisektorilt. Saime halvimast jagu, nüüd läheme edasi üsnagi piiratu eelarve ja koosseisuga. See on raske, aga loodame, et saame oma tegevust edasi arendada," nentis Lanerva.

Tänavusel festivalil linastub 140 täispikka filmi ja eraldi kava on ka lühifilmidest. Eesti uutest filmidest on Helsingis Miguel Llanso, Marko Raadi ja vendade Maranite žanrifilm. Uutest Eesti lühifilmidest on Helsingi festival koostanud erikava "Tere, Eesti".

Erikavast leiab teiste hulgas näiteks režissöör Maria Aua filmi "Jõgi ja kass". "Me ei olegi ise jõudnud seda filmi produtsendiga levitada ja festivalid on ise huvi tundnud. See on mulle väga suur kompliment," tõdes Aua.

Režissöör Jaan Tootseni silmis on Helsingi filmifestival legendistaatuses. "Ma olen mõelnud selle peale, et milline oleks eesti film, kui Armastus ja Anarhia festivali poeks. Keegi filmiajaloolane võik seda uurida. Režissööride põlvkonnale, kust leiab Jaak Kilmi, Rainer Sarneti ja Marko Raadi, oli see esimene aken maailma," ütles Tootsen.

Festivalil linastub ka Tootseni film "Ellujäämise kunstnikud". "Olen hästi õnnelik, et maailma avalinastus on siin, kuhu ta tegelikult teemana ju väga hästi sobib," rõõmustas Tootsen.