"Sinihabe" on otseselt seotud samanimelise muinasjutuga, mille peategelane tappis ära kõik oma naised, kes astusid üle keelust siseneda keelatud kambrisse.

"Mingi osa muinasjuttudest on õudselt hämarad ja mind see hämaruse pool köitis. Tegelikult on need maskid nii eri perioodidest, et mul oli väga raske punuda neid üheks looks, sest tegelikult ühte lugu ei ole, nad on erinevates olukordades tehtud. Aga siis ma mõtlesin, kuidas nad ripuvad seintel nagu mõrvatud muusad, et ma ise olen nagu sinihabe, kes on mõrvanud oma muusad," rääkis Veenre.

Mask on Veenre jaoks mitmetähenduslik ese, mille juured ulatuvad sügavale animismi, olles läbi aegade andnud kandjale väe, teise tähenduse ning võimaldades lugusid rääkida hoopis teisiti.

"Kui me suhtleme, siis me otsime alati esimese asjana silmi, ja kui mask on seal vahel, tekib mingi häire, mingi lühis. Läbi maski hakkab tekkima mingisugune tegelaskuju, karakter. See mind hästi huvitab. Teine asi on rituaalsus, et maskil on hästi palju selliseid väga jõulisi tasandeid – see ei ole ainult dekoratsioon, see ei ole karneval," märkis ehtekunstnik.

"Sinihabe" on üks osa Vana-Võromaa kultuurikojas avatud kolme Eesti disaineri, lisaks Veenrele ka tekstiilikunstniku Mare Kelpmani ja keraamiku Raili Keivi ühisnäitusest "Tuba kolme uksega". Näitus jõudis Võrru Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist tänu kohaliku kuraatori trotsi täis küsimusele, miks saab disaini ainult pealinnas näha.

"Eelmine aasta seda näitusekava kokku pannes, tundus mulle, et sel sügisel tuleb tuua disain ka Võrru, et see ei saa olla ainult Tallinna-keskne," sõnas Vana-Võromaa kultuurikoja galerist Jana Huul.

"Me proovime alati oma näituseid siiski ka kaugemale suunata, aga eks ta on eelkõige just rahastuse taga ja kui näitused lõppevad, siis tuleb ju hoiustada kogu seda kujundust," kommenteeris Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näituste korraldaja Ketli Tiitsaar.

Veenre "Sinihabe" Võrru jõudmine tõi endaga näituse korraldajatele ka toreda üllatuse – tuleb välja, et tunnustatud ehtekunstnik on võrokene "Ema on sündinud Põlvas ja minu kõige ilusamad päevad on möödunud Põlvas. Minu ema ja emaema ja emaisa rääkisid võro keelt, et siit ümberkaudu on päris palju juuri."