Muusikanõuniku ametile motiveeris Aksiimi kandideerima mõte toetada kultuurivaldkonda, muusika loojaid, interpreete ja erinevaid esindusorganisatsioone. "Üldse kõiki, kes tegutsevad muusika- ja kultuurivallas. Sealt saigi see mõte idanema. Mulle meeldis ka mõte sellest, et muusikanõuniku roll on strateegiline, sihikindel, ta on pikaajaline partner, kes saab panustada analüütiliselt ja metodoloogiliselt," selgitas Aksiim.

Aksiim, kelle ametiaeg algas koroonaviirusest tingitud haiguslehega, tõdes, et viimased aastad on nii pandeemia kui julgeoleku olukorra pärast olnud päris keerulised. "Muusikavaldkond on õnneks hea kohaneja ja ma olen ise ka ilmselt päris hea kohaneja, et nende oludega toime tulla. Tuleb lihtsalt ennast kokku võtta ja valmis olla. Ma loodan, et need tunded, et me saame muusikavaldkonnaga hästi läbi, on vastastikused ka minu uuel ametikohal. Et saaksime üksteist toetada ja seda asja koos teha," rääkis Aksiim Klassikaraadios.

Aksiim usub, et muusikanõuniku roll ongi olla partner muusikavaldkonna ja ministeeriumi vahel, viia valdkonna sõnumeid, mõtteid ja tagasisidet ministeeriumisse ja kanda teises suunas sõnumeid, mis tulevad ministeeriumi poolt. "Kultuuriministeeriumile on oluline, et saaksime valdkonda toetada, et toimuks edasiminek ja et meil oleks väga kvaliteetne ja mitmekülgne kultuur," ütles Aksiim.

Värske muusikanõunik on muusikavaldkonnas aktiivselt tegutsenud ligi kümme aastat. Oma päris esimest kokkupuudet muusikaga Aksiim ei mäleta, küll aga on muusikanõunikul all korralik koorilaulu vundament. Sel sügisel täitus tal 20 aastat iga nädal kooriproovidest käimist. "Seda staaži on aastatega kogunenud ja see on väga arendav ja inspireeriv aeg," sõnas Aksiim.

Aksiimil on kultuurikorralduse ja majandusteaduse haridus. "Hariduskäik on tõesti olnud rohkem reaal- ja sotsiaalteaduslik ja lõppes kultuurikorraldusõpingutega. Ma tegelikult teadsin juba gümnaasiumi ajal, et tahan kultuurivaldkonnas töötada. See kõnetab mind väga ja just muusikasuund. Siis saigi toona tehtud otsus, et õpin kõigepealt majandust, et osata tugistruktuuri poole pealt paremini tegutseda," selgitas Aksiim.

Varem on Aksiim töötanud Eesti Kontserdi produtsendi assistendina. Sealt suundus Tallinn Music Weeki ja Station Narva tiimi, kus ta oli ametis kaks aastat, peale mida ta kultuuriministeeriumisse suunduski. "Enne Eesti Kontserti töötasin tegelikult veel ka ühes väikesemas eraagentuuris projektijuhina," rääkis Aksiim, kes aitas selle sügiseni nõu ja jõuga ka ansamblit Lonitseera.

Muusikanõunikku ametisse astumiseks ongi Aksiim otsustanud loobuda nii mõnestki koostööst. "Just lõpeb ka koostöö Eesti Kammerkooride Liiduga. Õnneks lõpeb minu ametiaeg ära ka Euroopa Kooriühingu noortekomitees. Sellest jõuga ei pidanud loobuma, see saab loomuliku lõpu. Ja lihtsalt, et oleks ka endal aega, olen ära lõpetanud ka laulmise üle-eestilises neidudekooris Leelo. See ka juba vanuselistel põhjustel," selgitas Aksiim, kes tegi viimase laulu Leeloga möödunud nädalal Hispaanias toimunud konkursil, kus saadi noortekooride kategoorias ka kulddiplom.

Oma ametiajal loodab Aksiim muusikavaldkonda edasi arendada ja tagada mingit sorti stabiilsust. "Minu eelkäijad on algatanud mitmeid ettevõtmisi ja projekte, millega ma loodan samuti edasi minna. Loodan, et mul õnnestub toetada muusikavaldkonda erinevate, hetkel oluliste teemade rakendamisel. Olgu selleks siis digipööre, ligipääsetavus, jätkusuutlikkus. Need teemad tulevad igalt poolt järjest rohkem sisse ja sooviksin, et muusikavaldkond selles paremini orienteeruks ning oskaks püsida konkurentsivõimeline nii Eesti, Euroopa kui ka maailma mastaabis," selgitas ta.

Üks projekt, mis eelmise muusikanõuniku Ivo Lille laualt juba ka Aksiimi omale jõudnud on, puudutab muusikavaldkonna andmeid. "Kuidas me saaksime neid andmeid paremini kätte ja paremini kasutada. Usun sellisesse teaduspõhisesse lähenemisse, kus me saame asju, mitte alati mõõta, aga vähemalt on ikkagi mingid näitajad, mille alusel saame edasi liikuda ja mis annaksid sisendit nii valdkonnale kui ministeeriumile," rääkis Aksiim ning lisas, et midagi kardinaalselt muutma veel ei hakata.

"See ongi see koht, kus stabiilsus on ikkagi oluline. Kindlasti ei taha pidurdada ega seisma jääda, see areng toimub meie ümber nii või naa, aga ma arvan, et valdkond hindab seda, kui me ikkagi oleme järjepidevad," lisas ta.

"Sõnum muusikavaldkonnale võiks olla ennekõike see, et töö, mis on juba tehtud, on väga-väga tugev, väga imetlusväärne ja et see hea töö kindlasti jätkuks," kinnitas Aksiim.

"Ideaal, milleni võiks Eesti muusikavaldkond areneda, on see, et meil oleks inimesi, kes käivad kontsertidel, professionaalne kontserditegevus, mis on kättesaadav üle Eesti ja erinevatele ühiskonnagruppidele, et meil sünniks iga aasta värsket heliloomingut, mis jõuab nii esi- kui kordusettekanneteni, et see muusika jõuaks nii füüsilistele salvestistele kui digisse, et meil oleksid tugevad kollektiivid, keda tuntakse nii Eestis kui väljaspool. See ideaal on väga suur, aga ma usun, et sammhaaval minnes on see käegakatsutav. Meie muusikavaldkond on juba väga imeline ja pakub väga palju kauneid elamusi," tõdes muusikanõunik.