"Mulle meeldib oma lihastega töötada, neid treenida ja tuunida, nii-öelda kujundada oma keha, saada paremaks ja tugevaks ning ületada iseennast," rääkis ta. "Kõige rohkem meeldib mulle trenni juures see, et ma saan sealt nii hea tuju."

Lavastuses astub publiku ette Toompere alter ego Flex. Flex ei ole tema esimene alter ego. "Ma õppisin Berliinis kommunikatsiooni. Oma lõputöös analüüsisin sotsiaalmeedia karakteristikat. Siis sain aru, et selleks, et teatrikunstnikuna ellu jääda, peab looma kuvandi, mis sobib sotsiaalmeediasse. Sellest kasvas välja minu esimene alter ego Fluxxious, kes hakkas lõpuks ka laval esinema. Ta kasvas sellest keskkonnast välja," rääkis ta.

Kuna Fluxxious kannab kogu aeg maski, tundis Toompere vajadust luua veel üks alter ego, kes ei ole nii anonüümne – nii sündiski Flex. "Ta otsustas, et ta saab spreipäevitusega väga pruuniks ja temast saab tohutut perfektsust otsiv tegelane, kes sel teekonnal väsib," selgitas etenduskunstnik.

Toompere hinnangul ei ole eneseimetlus muudest hävitavatest harjumustest halvem. "Ma ei näe selles mitte midagi halvemat kui see, et ma joon iga õhtu õlut või võtan nädalavahetusel narkootikume," võrdles ta.