Eesti Noorte puhkpilliorkester (ENPO) on kasvulavaks paljudele professionaalsetele muusikutele. "Meid on vaja sellepärast, et regionaalsetes orkestrites tihtipeale ei ole seda võimekust, et mängida väga nõudlikku repertuaari," sõnas ENPO dirigent Silver Niinemets.

Orkester korraldab aastas õppelaagreid ja kontserte, samuti meistriklasse rahvusvaheliste õppejõududega. Peamine sissetulek oli kuni käesoleva aastani Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tegevustoetus 7000 eurot aastas.

"Juba praegu on see rahastus sedavõrd väike, et korralikku palka selle eest maksta ei saa. Me enda puhul oleme teinud seda arvestust, teiste kollektiivide puhul ei tea, et kui me saaksime õpetaja palka, siis iga projekti pealt peaks pangakontole jõudma vähemalt 2000 eurot, reaalsus on see, et jõuab kümnendik," sõnas Niinemets.

"Teeme õhinapõhiselt ka, aga kui üldse mingit toetust ei ole, siis kaob ära kvaliteet kollektiivi eest. Juba praegu need kõige kõigemad dirigendid isegi ei mõtle selliste kollektiivide ette minemisest, lihtsalt puhtalt majanduslikus mõttes, mitte, et kollektiivid kehvasti oma muusikat esitaks," nentis Niinemets.

Samasuguses olukorras on ka üle-eestiline neidudekoor Leelo, kus kord kuus käib koos harjutamas üle 40 laulja üheksast maakonnast ja kaugemaltki.

"Ka meil on see probleem, et raha on vähe. Tänu sellele ei saa meil olla mitut dirigenti, aga meie oleme selle lahendanud niimoodi, et oleme kasutanud koori seest tublisid noori lauljaid, kellel on kas huvi või on nad juba läinud õppima muusikat ja kasutanud neid kas partiide õpetamiseks, lahti laulmiseks – sellisteks abistavateks tegevusteks. Õnneks on meie koorist välja kasvanud ka väga tublisid dirigente, ooperilauljaid ja kultuurikorraldajaid," rääkis neidudekoori peadirigent Külli Kiivet.

Ehkki lauljad maksavad õppelaagri eest 25 eurot osalustasu, ei kata see kaugeltki kõiki kulusid. Prooviruumide, öömaja ja kõigega kokku maksab üks laagri nädalavahetus umbes 3500 eurot.

"Minu jaoks on koorilaulmine väga oluline, ma soovin hoida eesti keelt. Üle-eestiline neidudekoor andis mulle võimaluse siin laulda. Koorilaul ja sõprus, mida ma siit saan, on seda väärt, et siin käia," sõnas Helsingis elav koorilaulja Karoliina.

Alates käesolevast aastast muutis Rahvakultuuri sihtkapital toetuste maksmise korda ning nüüd saavad kollektiivid taotleda vaid projektitoetusi, mitte tegevustoetust. See tähendab aga suuremat töömahtu taotluste koostamisel ning ebakindlust tegevuse planeerimisel.

"Keegi ei keela teha tegelikult projektitaotlust ka aasta tegevuste peale, selles mõttes ei tähenda see seda, et kui korraldatakse regulaarseid õppelaagreid, siis neid peaks esitama iga taotlusvoor eraldi, vaid võib teha ka n-ö ühes potis ühe taotlusvooru raames terve aasta õppelaagrite peale," sõnas sihtkapitali aseesimees Laura Liinat.

Kollektiivide juhid leiavad, et tegelikult ei peaks nende eksistents sõltuma üksnes Kultuurkapitalist.

"Esimene asi oleks see, et tuleks välja mõelda, kelle alla me lõppude lõpuks kuulume. Kuna me oleme üle-eestilised, koondame noori mängijaid-lauljaid igalt poolt kohalikest omavalitsustest, siis me ei ole omavalitsuste all, me ei allu otseselt ka kultuuriministeeriumile, kes ütleb, et taotlege raha kulkalt. Siis võiks olla ka haridusministeeriumi all, aga haridusministeerium saadab meid hetkel kultuuriministeeriumi juurde. Alustaks sellest, et otsustame ära, kus me oleme, siis saab ehk leida ka mingi lahenduse," pani Niinemets ette.