Ansambli nimi Eesti Keeled on mänglev ning mitmeti mõistetav, kuid selles koosseisus viitab nimi eelkõige omapärasele keelpillide kooslusele.

"Eesti Keeled on algselt kokku tulnud minu teada selleks, et pakkuda just kannelde ja kitarride kooskõla. Ja ma arvan, et seal ka see võlu minu jaoks peitub – selles kokkupuutepunktis. Nii Eestile omane ja vana instrument nagu kannel, ning teisalt selline populaarne ja meie tegevusega seotud instrument nagu kitarr saavad kokku ja täiendavad üksteist," selgitas Vaiko Eplik

Ansambli Eesti Keeled muusikat iseloomustab rahvamuusika, jazz'i ja autoriloomingu põimumine. Esialgsed solistid Riho Sibul ja Jaak Johanson mõjutasid kindlasti selle stiili väljakujunemist. Uuel plaadid astuvad solistidena üles Mari Jürjens ja Vaiko Eplik.

"Minuga juhtus see aastal 2022, kui Eesti Keelte kunagist liiget Jaak Johansoni enam ei olnud, aga oli tulemas üks kontsert ja mind kutsuti Jaaku asendama Riho kõrvale," rääkis Jürjens.

"Minul samamoodi – alguses sattusin Jaaku asendama, aga siis kui ühel hetkel kadus ka Riho, siis jagasime laulud ära ja mängisime edasi," lisas Eplik.

Ain Agani sõnul on uuel albumil tuttav kõla, kuid uuenenud kooslus kindlasti mõjutab tulemust. "Kui Riho ja Jaagu laul kõlas ka väga eriliselt kokku, siis mulle tundub, et nüüd on mitte samm edasi, aga mingid uued värvid on Vaiko ja Mari häälte kokkusulamisel tekkinud," leidis Agan.

Ühtlasi tähistab ansambel Eesti Keeled albumiga veerandsajandi täitumist. Lisaks värsketele lugudele kõlavad seal ka Vaiko Epliku ja Mari Jürjensi looming kandlekeelses tõlgenduses.

"Me oleme Mariga mõlemad kitarristid, eks ole, aga mina ka hobikandlemängija, aga ma ei imestaks ka, kui ma kandlemänguga tegelen ka ise edaspidi. Mul on olemas ka täiesti korralik elektrikannel, ma olen seda varem kasutanud, aga liiga vähe. Nüüd ma vaatan kogu aeg ja jätan meelde, mida Ella Maidre ja Tuule Kann teevad, ja vaikselt õpin," ütles Eplik.