Kultuuri kodu | Eksistentsiaalsust uuriv Erkki-Sven Tüür
Kultuurkapitali 100. sünnipäeva puhul valmib tänavu lühiklippide sari "Kultuuri kodu", mis tutvustab läbi 2025. aasta erinevaid Eesti kultuuri tähttegelasi. Teises klipis tehakse tänukummardus helilooja Erkki-Sven Tüürile.
Kes pole noorena revolutsionäär, sel pole südant. Erkki-Sven Tüür tegi 1970. aastatel progerokki, ja need lood põues läks ta konservatooriumisse Jaan Räätsa juurde kompositsiooni õppima. Tänaseks on Tüür koos Pärdiga tuntuim ja mängituim eesti helilooja.
"Muusika on kogu aeg kusagil olemas ja ta ei lõppe, ta on täiusliku ideena. Kuidas keegi teda kuuldavale toob, see on küsimus," märkis Erkki-Sven Tüür.
Keskkond, kus Tüür loob, on talle ülioluline – ühel pool peab olema paks mets, teisel pool avameri. Tüür on näidanud, et saab vabalt olla Hiiumaal, justkui maailma lõpus, ja kirjutada muusikat tervele maailmale.
"See kooslus on ääretult inspireeriv. Saladuslik vertikaalne mõõde metsatukkades ja kui jõuad mere äärde, saab valdavaks horisontaal, avarus. Just see hetk, kus need kaks kohtuvad, on võib-olla see, mis mind siin selles paigas kõige rohkem võlub," sõnas ta.
Teemad, millega Tüür tegeleb, on eksistentsiaalsed: mis saab inimesest? Mis saab meie planeedist? Tüüri muusika on liikumises, just nagu tee, mis peab kuhugi viima.
"Mind tõesti huvitab aktiveerida kõike – kõige alumisest kõige ülemiseni. Mind huvitav, et energia käiks läbi – puudutaks pürgi tähtede poole, aga ka seda, kus sa seisad kahe jalaga maas, seda kõige ürgsemat seksuaalsust, romantilisi tundeid ja puhast intellekti. Need kõik peaksid olema haaratud," leiab helilooja.
*
Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Kultuuri kodu"