Kultuuri kodu | Artur Alliksaar – keerulise elukäiguga geenius
Kultuurkapitali 100. sünnipäeva puhul valmib tänavu lühiklippide sari "Kultuuri kodu", mis tutvustab läbi 2025. aasta Eesti kultuuri tähttegelasi. Kuuendas klipis tehakse tänukummardus Artur Alliksaarele.
Kui sa ei oska valetada ja pead kogu aeg rääkima, siis sa võib olla küll geniaalne luuletaja, kuid sul võib minna elus üsna halvasti. Imeline näide on Artur Alliksaar. Alliksaare elulugu uurinud Karel Leet nentis, et Alliksaare eluvintsutused hakkasid varakult pihta.
"Ema suri ära juba siis, kui poiss oli 14- või 15-aastane, koolitee jäi tal katki. Pärast seda sattus ta Saksa sõjaväkke. Saksa sõjaväes osalemine tähendas ikkagi seda, et ta jäi Nõukogude korrale hambusse ja veetis kaheksa aastat erinevates vangilaagrites," rääkis Leet.
Laagrist välja saades läks Alliksaar Tartusse, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa Lindaga. "Nad asusid elama Linda ema juurde. Linda ema oli aga juba üsna vana inimene ja kord ahju küttes küttis ta kogu maja ära, nii et Artur Alliksaar pidi koos perekonnaga põhimõtteliselt kuuri elama asuma."
Nii oli Alliksaar peagi igal pool – istus ülikooli kohvikus, kuhu ta ei tohtinud siseneda, istus sõprade keskel Werneris, jõi kohvi, rääkis kõva häälega, kirjutas, võttis sõna koosolekutel, kuhu teda ei olnud kutsutud. Ta oli paljudele tülikas. See oli ilmselt põhjus, miks eluajal ei ilmunud ühtegi tema luulekogu.
Artur Alliksaar teenis elatist põhiliselt juhutööde ja luuletõlgetega. "Luuletõlkeid käis ta muu hulgas avalikes kohtades inimeste peal testimas. On teada, kuidas ta näiteks Tartu bussijaamas on lugenud mööduvatele inimestele oma veel ilmumata tõlkeid," sõnas Leet.
Härrasmees oli Alliksaar kuni oma elu lõpuni. Isegi kui ta lebas haigevoodis ja talle süstiti morfiini, suutis ta õele öelda: "Te süstite nii sujuvalt."
*
Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Kultuuri kodu"