Kultuuri kodu | Õnnelikku elu püüdev Eino Tamberg
Kultuurkapitali 100. sünnipäeva puhul valmib tänavu lühiklippide sari "Kultuuri kodu", mis tutvustab läbi 2025. aasta Eesti kultuuri tähttegelasi. Üheksandas klipis tehakse tänukummardus helilooja Eino Tambergile.
Eino Tamberg oli Lennart Meri pinginaaber. Kui Meri oli legendaarne hilineja, kelle pärast peeti ronge kinni, siis Tamberg puudus koolist igal nädalal päev või paar. Ta tahtis olla kodus ja oma tööd teha.
Tambergi ema otsustas, et poissi ja tema loomingut peaks näitama Heino Ellerile. Noor Tamberg mängis oma poolteist vaatust balletti konservatooriumis ette ja üliõpilaseks ta võeti, ehkki oli alles keskkoolis ja solfedžot vaevalt nuusutanud.
19-aastaselt koostas Tamberg koos oma sõpradega ladina keeles eetikaprogrammi, mille esimesed punktid ütlevad: "Meie eesmärgiks on õnnelik elu. Selleks püüame seada oma elu nii, et selles oleks võimalikult rohkesti dünaamilisi elamusi. Püüame võimalikult suurel määral seesmiselt rikastuda." Neid punkte järgis Tamberg kogu elu.
Ta oli õnnelik, kui sai töötada üliõpilasena draamateatris muusikaala juhatajana. Seal süvenes tema teatriarmastus ja tärkas soov kirjutada muusika teatrile, filmidele ja kuuldemängudele. Ta oli õnnelik, kui töötas Eesti Raadios helirežissöörina ja kui oli konservatooriumis õppejõud. Muidugi oli ta õnnelik, kui sündisid tema ooperid ja sümfoonia. Ja ilmselgelt oli õnnelik, kui kirjutas lastele klaveripalu, millel on õnnelikuks tegevad pealkirjad nagu "Muinasjutt väikesest tüütust kärbsest" või "Jääpurikad sulavad".
Ja nagu noorukina soovis elada Tamberg õnnelikku elu, anti talle aastal 2010 Eesti muusikanõukogu preemia inimliku ja õnnestava muusika eest.
*
Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Kultuuri kodu"