Kultuuri kodu | Kärsitu Jaan Toomik
Kultuurkapitali 100. sünnipäeva puhul valmib tänavu lühiklippide sari "Kultuuri kodu", mis tutvustab läbi 2025. aasta Eesti kultuuri tähttegelasi. 13. klipis tehakse tänukummardus kunstnik Jaan Toomikule.
Enne kui Jaan Toomik vene sõjaväkke läks, oli ta ülitundlik noormees, huvitus vaid filosoofiast ja kaunitest kunstidest. Aga siis ühtäkki laadis Volgogradis vagunitesse pomme, mis saadeti Afganistani sõtta. Elu ja mõistuse juurde jäi Toomik tänu sellele, et joonistas kaassõdurite portreesid ja mägilased patsutasid talle õlale.
"Sa ei saa teistmoodi. Kui sul selline sundlus juba peal on, et sa kuidagi teistmoodi ei saa, siis tuleb pühendumus. Ja pühendumusega tuleb tähelepanu," usub Toomik.
ERKI-s õppis Toomik maali, kuid ennekõike teatakse teda kui performance'i- ja videokunstnikku. Kriitikud ütlevad, et nende videote fenomen seisneb lihtsuse ülimas tunnetlikus mõjuvuses. Ja nii tõesti on – ühelt poolt on väga lihtne koorida end paljaks, panna uisud alla ja sõita paar tiiru või teha kose ees suu lahti ja panna uuesti kinni, aga ometi mõjub see nii, et sul endal jääb suu seda vaadates lahti.
"Ma olen kärsitu hing," rõhutas Toomik. "Minu professionaalne kunstnikukarjäär sai alguse siis, kui maailm läks lahti. Ja siis me kõik tahtsime väga ära proovida kõikvõimalikke kunstimeediume, mida ei olnud lubatud Nõukogude Liidus teha," meenutas ta.
Tema maalides on midagi videolikku. See on justkui möödun pingestatud kaader ühest suuremast loost. Ja kuigi palju on tema maalidel Toomiku näoga mees, siis see on vaid sellepärast, et tal on lihtne olla iseenda modell.
"Kui sa võtad seda asja väga süvenenult, keskendud millelegi ja oled suuteline selle nimel mingeid asju ohverdama, siis ükskõik, mida sa teed, võib olla kunst," lausus ta.
*
Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Kultuuri kodu"