Kirjandusarhiiv: kuidas eestlased omakeelse katekismuse said?
Eesti Kirjandusmuuseum toob raamatuaasta puhul välja haruldused oma arhiiviraamatukogust. Esimeses osas räägib Toronto Ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe sellest, kuidas eestlased omakeelse katekismuse said.
1517. aastal Martin Lutheri algatatud kirikureformatsioon Saksamaal nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja kirikulaule, kuid ka usuõpetuse käsiraamatut küsimuste ja vastuste kujul ehk katekismust. Need uuendused jõudsid kiirelt ka Liivimaale, mille koosseisu eestlaste asuala tol ajal kuulus.
"Liivimaa suurtes linnades elas kõrvuti sakslastega arvukalt siinse maa päriselanikke ehk mittesakslasi – Tallinnas ja Tartus eestlasi ning Riias lätlasi ja liivlasi. Ehkki Tallinnas Niguliste kirikus peeti eestikeelseid jutlusi juba katoliku aja lõpul, hakkasid muutusid eestlaste kirikuelus ikkagi katoliku reformatsiooni käigus 1520. aastate lõpus või hiljemgi. Luterliku ehk evangeelse jumalateenistuse läbiviimiseks oli vaja uusi juhiseid ja käsiraamatuid, agendat, missaraamatut, katekismust," rääkis Toronto Ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe. Lutheri eeskujul koostati ja trükiti need Saksamaal.
Varasemad teated selliste trükiste kohta on pärit Lübeckist 1525. aasta hilissügisel. Lübecki toomdekaani ladinakeelses protokolliraamatust on kirjas, et Lübecki raad lasi 7. novembril Kuldsarve nime kandnud võõrastemajas arestida ühe vaadi, mis olnud täis luterlikke raamatuid, samuti Liivimaa, Läti ja Eesti rahvakeelseid missraamatuid. Keelust hoolimata viis kaupmees, kellele vaat kuulus, arestitud kraami Lübecki sadamasse, et see Riiga toimetada, kuid peeti teel koos kaaslastega kinni ning pandi vanglasse.
"Lübecki raad oli siis veel vanale usule truu ja soovis luterlikud raamatud avalikult turuplatsil ära põletada. Raad kutsus Lübecki katoliikliku toomkapiitli teoloogiadoktorid ketserlikke raamatuid läbi vaatama. Õpetatud isandad tegid selgeks, et raamatukesed rahvakeelse ristimistalituse kohta ja missa laulmise korrast rahvakeeles olid juba pealkirjade järgi luterlikud ja need võiks tulle heita. Teised raamatud olnud aga segased, mida teoloogiadoktorid lugeda ei osanud ning need eraldati teistest. Nende kasinate teadete põhjal ei jää kahtlust, et 1525. aastal arestitud vaadis oli eesti keeles trükitud raamatuid," sõnas Kivimäe.
1530. aastal trükiti Rostockis Johannes Briesmanni koostatud saksakeelne lühike jumalateenistuse kord ühes mõnede kirikulauludega. Selle oli tellinud Riia raad, kui 1533. aastal otsustati Liivimaa maapäeval, et Briesmanni raamatu järgi ühtlustatakse tseremooniad ja kirikukord nii Riias, Tallinnas kui Tartus.
Umbes samal ajal koostas Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt saksakeelse katekismuse, mille Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja Johan Koell eesti keelde tõlkis. Wanradti ja Koelli kakskeelne katekismus trükiti 1535. aastal Wittenbergis. Kui katekismus Tallinna jõudis, pandi see aga rae poolt keelu alla. 1929. aastal leiti Tallinnas ühe 16. sajandi raamatu kaanetäite materjalist Wanradti ja Koelli katekismuse katkendid. Katekismuse täielikku eksemplari pole tänini õnnestunud leida.
"Eesti kirja- ja raamatukultuuri saatuses 16. sajandil on seega enam kaotusi kui ülesleidmisi ent järjepidevus ei katkenud. Viimast tõestab ka Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Balthasar Russowi saksakeelne Liivima provintsi kroonika, mis Saksamaal 1578. aastal ja 1584. aastal trükituna suure menu osaliseks sai. Nii on 16. sajandil trükitud raamatust saanud kultuurisild, mis ulatub sajandite tagant meie tänapäeva," rääkis Kivimäe.
Toimetaja: Karmen Rebane