Patarei kommunismiohvrite mälestusmuuseum saab olema meie regioonis esimene kommunistlike režiimide kuritegusid ulatuslikult käsitlev muuseum.

Muuseum rajatakse endisesse Patarei vanglakompleksi, mida 20. sajandil kasutasid nii Nõukogude kui ka natsi režiim. Muuseum tutvustab mõlema režiimi poolt toime pandud kuritegusid, keskendudes peamiselt kommunistlike režiimide toimimisele, ideoloogiale ja kuritegudele, liikudes kohalikult tasandilt Euroopale ja sealt ülemaailmsele tasandile.

Tulevase muuseumi ehitus ja restaureerimine on jõudmas lõpusirgele ning nüüd ootavad muuseumi arendajad valitsuse otsust, mis lubaks välja kuulutada hanked muuseumi lõplikuks väljaehitamiseks ning seejärel ekspositsiooni valmimiseks.

Muuseum koos teaduskeskusega on plaanis avada järgmise aasta 14. juunil. Kavandatav ekspositsioon on ainulaadne, pakkudes globaalset vaadet okupatsioonirežiimide kuritegudele. President Alar Karise sõnul on need lood, mida see muuseum hakkab jutustama, olulised ka Eestist väljapool.

"See ei puuduta ainult Eesti kommunismi ja natsismi, vaid siin on laiemalt midagi vaadata ka inimestel, keda Eesti saatus ei huvita. Nad näevad seda, mida võimud omal ajal tegid ja ma usun, et see on osa ka kooliprogrammist," rääkis Karis.

Kuigi Patarei on eestimaalastele Nõukogude poliitilise terrori üks tugevamaid sümboleid, on samal ajal tegemist rahvusvahelise tähtsusega monumentaalse mälestuspaigaga, mis aitab mõista ja mõtestada totalitaarsete režiimide inimvaenulikkust, olenemata konkreetsest riigivõimust.

Leppe järgi annavad ehitajad ruumid üle n-ö halli karbina, muuseumi lõplikuks valmimiseks on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi reservis ette nähtud 1,6 miljonit eurot. Selle kasutuselevõtuks on aga vaja valitsuse otsust. "Põhiekspositsiooni kontseptsioon ja projekt on valmis, nii et kohe, kui valitsus otsuse ära teeb, saame hanke välja kuulutada ja edasi minna," rääkis Eesti Mälu Instituudi juhatuse liiga Martin Andreller.

"Eks valitsus teeb muidugi ise oma otsuses, aga ma loodan, et pärast tänast saadet tuleb neile meelde, et midagi on tegemata, sest otsus, et muuseum siia tuleb on pärit aastast 2018, isegi see raha on olemas, nagu ma aru saan, ja nüüd on vaja tempel alla lüüa, et see hakkaks edasi liikuma," ütles Karis "Aktuaalsele kaamerale".

Muuseum on kavandatud ligikaudu 5000 ruutmeetrile Patarei kompleksi idapoolsesse ossa, kus on säilinud autentsed vangikongid, mahalaskmisruum, koridorid, vanglahoov koos vangide jalutusruumidega ja palju muud vaatamisväärset.