Tegin sinuga 2022. aastal ka väikese intervjuu ja sel ajal sa andsid oma esimese kontserdi Eestis. Nüüd möödunud nädalal astusid sa taas Tallinnas üles, aga miks sul selle esimese Eesti kontserdiga nii kaua aega läks? Keegi ei kutsunud sind siia?

Ei kutsunud, aga ma tegin algusaastatel ka vähem esinemisi. Hakkasin rohkem DJ-na esinema pärast koroonat, enne seda esinesin ka, aga see oli rohkem kontsertidel, mitte klubides. Ma olin siis ka alla 21-aastane, seega ma ei tohtinud USA-s veel klubides käia.

Aga kus sa praegu elad? USA-s ikkagi?

New Yorgis jah.

Mis elu praegu New Yorgis on?

Seal toimub alati hästi palju, aga samas ma elan veidi vaiksemas linnasosas, mitte kaugel, aga Queensis. Tihti läheb nädal mööda ja ma ei käi klubis või kuskil. Vahel kodus unustan ka ära, et ma olen New Yorgis.

Kas muusika on praegu su igapäevatöö või pead mingit muud tööd ka tegema?

Kõik on muusikaga seoses ikkagi, ma töötan Splice'is, mis on sample pack'ide veebileht.

Seega sa saad tegeleda ainult muusikaga?

Jah, aga Splice on ikkagi nagu töökoht, kus tuleb meile saata ja muud sellist. Lisaks sellele muidugi teen ka ise muusikat ja esinen.

Kui palju sa end Eestis toimuvaga kursis hoiad?

Mitte väga palju. On ka raske aru saada, kui palju siin toimub, sest alati, kui ma siia tulen, siis inimesed ütlevad, et siin ei toimu eriti palju. Aga umbes korra aastas ma siia satun, enamasti näen siis küll rohkem perekonda. Pikemaks ajaks pole siia ammu jäänud, lapsena tulin siia mitmeks kuuks, viimasel ajal olen umbes nädalaks tulnud.

Kas Eesti muusika huvitab sind? Sealt on sulle keegi kõrva jäänud?

Enamasti ma olen Tommy Cashiga koostööd teinud, aga see juhtus mitte Eesti kaudu, vaid läbi PC Musicu plaadifirma. Muidu ma eriti siin ei ole kellegagi koostööd teinud, ainult üritusi olen korraldanud koos kohalike DJ-dega.

Üks kohalik produtsent Metabora on küll, kellega ma olen koostööd teinud, ta elas tükk aega Londonis ja kohtusin temaga seal ka.

See Tommy Cashi aspekt on huvitav, sest kaks eestlast kohtusid läbi PC Musicu.

Ma teadsin, kes ta oli juba varem ka, aga millal me esimest korda kohtusime... Tal oli vist üritus Pirita kloostris, kus A. G. Cook oli soojendaja, seal me kohtusime temaga esimest korda päriselus.

Sa räägib päris hästi eesti keelt, kuigi oled elanud 20 aastat Ameerikas. Kuidas sul selle eesti keele praktikaga on? Kas sa üldse saad seal rääkida eesti keelt?

Ameerikas ma räägin põhimõtteliselt ainult emaga eesti keeles. Inimesed alati mainivad, et mul on nii hea eesti keel, ma ise ei oska isegi öelda, kas see nii on. New Yorgis on palju väliseestlaseid, kes tulid lapsena sinna ja nad ise tihti eesti keelt ei räägi, nad ütlesid alati mu emale, et kuidas su laps selle selgeks õppis, aga eks ma käisin esimeses klassis Tallinnas ja siis õppisin kõige rohkem.

Paar eestlast on New Yorgis, kellega ma vahel kohtun ja räägin, aga ikkagi pigem harva.

Kui me sinuga eelmine kord intervjuud tegime, siis sa ütlesid, et tahad ikkagi teha ennekõike popmuusikat. Kas sa ütleksid, et selles osas on midagi muutunud? Uuel lühialbumil on tantsumuusika mõju tugev, seal on samas ka poppi ja kõlab läbi ka Sophiet, keda sa samuti eelmine kord oma eeskujuna välja tõid.

Sophie on endiselt eeskuju, sest ta tegi justkui kõike: ta oli eksperimentaalkunstnik, aga tegi ka tantsumuusikat. Hiljuti olen hakanud hästi palju DJ-tööd tegema, pikemaid sette, rohkem klubides ja vähem kontsertidel. Ma olen õppinud mängima rohkem tantsijatele kui vaatajatele. See kindlasti mõjutab mind, et ma mängin DJ-settides rohkem teiste muusikat, mitte ei lase ainult enda laule.

Olen ka mõelnud, et kui ma teen neid sette iga nädalavahetus kuskil, siis mul ei ole väga palju sellist enda muusikat, mida ma saaks seal mängin. Tihti inimesed küsivad, miks ma üht või teist enda lugu ei mängi, ma ise olen nende lugude kohta mõelnud, et neid ma ei mängiks kunagi, sest need pole DJ-muusika. Kuigi mulle meeldib samas mängida ka selliseid asju, mis ei ole mõeldud otseselt DJ-dele.

Kui sa praegu esined, siis sa teed DJ-sette, aga live-sette sa ei tee?

Ma ei ole kunagi päris live-sette teinud, vanasti ma planeerisin oma esinemised rohkem läbi ja lasin põhiliselt enda produtseeritud muusikat, tihti tegin neid ka live-vokaalidega koos kellegi teisega. Nüüd ma olen hakanud rohkem DJ-na esinema, varem inimesed tulid mind vaatama ainult seetõttu, et nad tundsid muusikat, mida ma olin teinud, aga nüüd mul on juba ka DJ-stiil, mida tuntakse.

Sa alustasid oma tegemisi aktiivsemalt PC Musicu alt, nüüd sa oled Londoni plaadifirma LuckyMe all. Kuidas sa sinna jõudsid?

Need on väga lähedased plaadifirmad tegelikult. Ma olen nende alt välja andnud ainult viimase lühialbumi, eelmisel aastal ilmus esimene singel. Alguses nad kutsusid mind lihtsalt tegema nende nii-öelda advendikalendrisse lugu, mida nad detsembris välja annavad, sel ajal ma olin veel PC Musicuga. Aga PC Music ei anna enam uut muusikat välja, nüüd nad teevad ainult üritusi ning seepärast ma otsustasingi, et nüüd saab otsida ka teisi plaadifirmasid.

Mul nii tuntud nime ei ole, et mingi suure plaadifirma juurde minna ning tegelikult on vähe indie-plaadifirmasid, kellel on mingi olulisus. LuckyMe'l on see olemas, sest see on Hudson Mohawke'i ja tema sõprade asutatud, hästi lahe oli nendega koostööd teha, sest nad on pikka aega avaldanud minu lemmikmuusikat.

Üks EP on nende alt välja antud, kas koostöö nendega jätkub?

Mul ei ole mingit plaadilepingut nendega, seega kohustust ei ole. Ma pean vaatama, kui ma muusika valmis saan, et mis ma sellega teen. Enne seda, kui ma mingi diili allkirjastan, otsustasime proovida lühialbumiga, et vaatame, kuidas sellega läheb.

Aga kuidas läinud on seni?

Ma arvan, et väga hästi, inimestele meeldivad need lood. Ma natukene kartsin panna välja muusikat, kus mina ei olnud ainus produtsent. Kui ma teistega koostööd teen, siis on tihti nii, Umru nime alt välja antud muusika puhul olid küll vokalistid erinevad, aga produtsent olin alati 100 protsenti minu oma. Oli uus kogemus teha projekt, kus enamik asjad olid koos teiste produtsentidega tehtud.

Aga ma olen pikka aega olnud Nikki Nairi ja Jacques Greene'i fänn, nad on legendaarsed tantsumaailma produtsendid, kes said väga hästi aru, mida ma tahtsin teha.

Kuidas see uus meetod sulle sobis? Tahaksid edaspidi ka midagi sellist teha?

Kindlasti tahaks teha. Ma muidugi teen seda kogu aeg, popmaailmas on tavaline, et teed mitme kirjutaja ja produtsendiga, kui ma olen kellegi teise lugu produtseerinud, siis on tihti kolm-neli produtsenti.

Ma kartsin, et kui ma seda oma nime alt teen, siis see pole piisavalt minu enda asi, et see välja panna, aga ma sain hakkama selle väikese projektiga ja tahan seda kindlasti veel teha.

Kui ma mõtlen 2010. aastate elektroonika peale, siis suuresti tulevadki pähe need artistid, kes on LuckyMe'ga seotud: Hudson Mohawke, Baauer, Lunice. Kas see, mida nad on teinud, on ka sind mõjutanud?

Nad on mind palju mõjutanud, eriti siis, kui ma hakkasin muusikat tegema, sest enne seda, kui ma popmuusikat tegema hakkasin, üritasin teha Hudson Mohawke'i tüüpi instrumentaalset trap'i ning bassimuusikat. Ma kuulasin ka Baauerit ja Lunice'it ning proovisin neid kindlasti ka mingil määral järgi teha.

Olen seda juttu ka varem rääkinud, aga A. G. Cook lihtsalt leidis mind Soundcloudist, ma ei teinud üldse popmuusikat, aga ta ütles, et võime proovida midagi teha ning see muutis väga tugevalt mu stiili. Mingil määral on see LuckyMe alt avaldatud EP tagasiminek algusaegade juurde, ma sain nüüd aru, et võin ka enda instrumentaalmuusikat välja panna ilma vokaalidega, kuid see on siiski üsna erinev sellest, mida ma kunagi tegin.

Ma arvan, et olen üsna palju õppinud, toona ei teinud ma ka tantsumuusikat, vaid see oli üsna eksperimentaalne. Pigem oli see isegi produtsentide jaoks tehtud, et vaadake, millist asja ma oskan teha. Nüüd ma üritan pigem teha nii, et kõik võiksid seda klubis kuulata, see töötab kõigile, sa ei pea teadma, kes ma olen.

PC Musicu all saavutasid sa juba mingi taseme, aga kas sa ütleksid, et LuckyMe alla jõudmine avab sulle veel mingeid uksi?

Ma arvan, et juba ilma LuckyMe'ta juhtus kuidagi nii, et ma olen nüüd selline DJ, kes on mitu korda Euroopa tuure teinud ja eelmine aasta tegin ka Aasia tuuri. See on kuidagi juhtunud, et inimestele meeldivad ka mu DJ-setid. Ma arvan, et LuckyMe ei ole suurem nimi kui PC Music, aga loodetavasti leiavad mu üles nüüd ka uued inimesed, kes minust varem kuulnud polnud.

Kui vaatame tagasi sinu karjääri algusaastatesse, siis sa tegid koostööd ka Charli XCX-iga. Mis pilguga sa tema tähelendu nüüd vaatad?

See tundus tegelikult natukene vältimatu, paljud tema hardcore fännid ootasid seda momenti. Ma praegu tema viimase albumi puhul ei teinud temaga koos midagi.

Aga tahaksid teha?

Muidugi, iga kord, kui ta on teinud uut projekti, siis ma olen asju saatnud või A. G. Cookiga mingeid biite teinud, aga tükk aega pole otseselt koostööd teinud. Aga tema seda tähelendu on väga lahe näha, ma käisin ka tema Madison Square Gardeni kontserdil, polnud teda mitu aastat näinud, aga seal saime jälle kohtuda.

Kõik ootasid, et mingil hetkel tuleb Charli karjääris selline moment, sest ta oli imelikul vahepealsel tasemel, kus ta oli küll suur muusik, aga mitte edetabelite tipus.

Tommy Cashist mõne sõnaga rääkisime, temaga sa oled ka koostööd teinud. Kas ta siis võidab Eurovisiooni?

Tundub, et võib-olla võidab. Ma ei saa Eurovisioonist üldse aru, see on mulle tundunud alati naljakas asi, aga on uskumatu, kui suur asi see Euroopas on.

Sa oled kaasaegse digitaalpopi maailmas sügavalt sees ja mõni aasta tagasi rääkisime sinuga Tiktoki mõjust popmuusikale ja ka briti bassimuusika tugevast lainest, mis popmuusikast üle käib. Mis sinu arust praegu kaasaegset ja uuenduslikumat popmuusikat iseloomustab? Mis uuemad trendid on?

Hea küsimus... See on juba pikalt olnud, aga Ameerika räppmuusika mõjutab tervet maailma. Playboi Carti albumi kõik 30 lugu on Billboardi edetabelis, mingis mõttes kõik jälgivad USA räppmuusikat. Tänu sellele on alati mingi underground räppmuusika trend, mis mingis osas leiab paari aasta pärast tee mainstream'i.

Eks need samad asjad ka, millest me paar aastat tagasi rääkisime, et tänu Tiktokile ja internetile asjad reisivad väga kiiresti ühest kohast teise. Vahe underground'i ja Billboardi vahel läheb üha väiksemaks.

Kas on samas mingid asjad, mis on üllatuslikult ära kadunud sinu arust popmuusikast? Amapiano'st väga ei räägita enam?

Ei räägita, aga seda kuuled ikka raadiost kogu aeg, nüüd on see k-pop'is ka igal pool. Aga ma ei tea, mis on täiesti ära kadunud... Mingis mõttes see hüperpopi trend, millega ka mina tuntumaks sain, oli 2021. aastal väga cool, aga enamus inimesed selles maailmas ütleksid, et nad ei kutsu end enam hüperpopiks. Muidugi paljud need artistid olid hästi noored, isegi nooremad kui mina, näiteks Jane Remover.

Paljud neist on liikunud kuskile teise maailma, aga see tuleb alati tsüklitega tagasi, sest näiteks Jane Remover pani just välja uue albumi, mis on tema vana kõlaga, seal on autotune'i ja rohkem räppmuusika produktsiooni. Ta vahepeal tegi mingi shoegaze'i albumi isegi, aga ma ei taha tegelikult asju väga lahterdada, sest minu meelest on tema muusika olnud kogu aeg suhteliselt sarnane.

Oleme rääkinud sellest, mis sa sooloartistina teed, aga kas sa praegu aktiivselt produtseerid teistele ka? Kui palju sa sellega jõuad tegeleda?

Ma alati teen ja proovin, aga see on tihti raske. Ma olen liiga aeglane produtsent, et seda kogu aeg teha, ma reisin ka nii palju, seega mulle meeldib pigem teise inimesega koos ühes toas asju teha. Kui ma saadan asju välja, siis need ei jõua lihtsalt kuhugi või siis vahel tulevad välja lood, mis ma tegin kolm aastat tagasi.

Ma olen leppinud, et ei saa seda väga kontrollida, aga tahaksin rohkem teha küll.

Mainisid ka tuuritamist, nüüd pärast Eestit sul tulevadki esinemised Pariisis ja Varssavis. Kui palju sa tuuritad? Kas sa võtad mingi perioodi selle jaoks või lendad püsivalt ringi?

Ma olen praegu olnud kaks nädalat Euroopas ning Pariisi ja Varssavi esinemised on viimased, enne seda olin veel Londonis. Ma proovin need mingisse gruppi panna, aga USA-s on rohkem seda, et nädalavahetusel käin kuskil teises linnas esinemas.

Kuidagi on juhtunud, et viimased kaks aastat on olnud hästi palju huvi mind kuhugi kutsuda. Eelmine aasta tegin Aasias tuuri ja sel aastal lähen ka Austraaliasse.

Viimastel aastatel oled rohkem esinenud, aga kui edev sa oled? Kas sulle meeldib esineda või pigem tahaksid hoida varju?

Mulle meeldib väga seda teha. Mingil viisil on see kõige lihtsam ja otsesem muusikutöö, mida saad teha, sest sa teed midagi inimeste ees ja saad kohe tagasisidet. Vahel mõned esinemised on paremad kui teised, aga võtan pakkumised alati vastu, sest DJ-töö on nii lahe. Kuigi ma teen seda palju, siis see ei ole igavaks läinud.

Üha rohkem teen ma ka improviseeritud sette, et mitte ainult mu enda muusika ja samad lood iga kord, vaid ma laen alla uut muusikat ja proovin erinevaid asju. See on kõige lahedam tunne, kuulajad saavad ka vist aru, kui ma teen mix'i, mis ei peaks töötama, aga töötab, see energia levib terve ruumis.

Aga reisimine võtab nii palju aega, mul on seetõttu olnud viimastel aastatel ka vähem aega muusikat teha. Ma alati arvan, et teen lennukis ka muusikat, aga tihti tuleb seal lihtsalt magada.

Ehk siis reisides ei õnnestu uut muusikat teha?

See kindlasti teeb aeglasemaks, sest mulle meeldib enda toas asju teha. Mul ei ole seal palju asju, aga seal on vaikne ja hea lihtne teha. Samas kui ma reisin, siis saan kohtuda inimestega, kellega muidu ei kohtuks.

Näiteks ma käisin sel aastal Argentiinas, tegin lühikese Ladina-Ameerika tuuri ning pidin kahe esinemise vahel olema nädal aega Buenos Aireses. Mõtlesin, et ma ei tunne seal kedagi ja pean seal nädal aega lihtsalt ootama, aga lõpuks oli seal iga päev mingi uus muusik, kellega koos töötada. See oli mu üks lemmikuid nädalaid sel aastal, sest tegin nii palju uut muusikat, iga päev oli uus inimene. Näiteks New Yorgis ei tee ma vahel nädal aega mitte midagi.

Mida sa ise praegu kuulad, mis sind muusikas huvitab? Playboi Carti plaat meeldis?

Jaa, mu sõber produtseeris ka seal paari lugu. Ma tunnen palju-palju produtsente, kes tegid selle jaoks biite, see oli mitmeaastane protsess. Aga see on paratamatu, et see hakkas olema maailma kõige suurem asi.

Mis veel... Oklou plaati olen sel aastal kõige rohkem kuulanud, võiksin seda iga päev kuulata. See on geniaalne.

Jah, see on super plaat.

Ma teen temaga USA-s ja Kanadas paar esinemist ka tema tuuril, mis on natukene uskumatu, sest ma ei tea, mis setti ma peaks seal tegema. Ma pean selle jaoks valmistuma ja midagi natukene teistsugust tegema, sest see on rohkem kontsert kui klubi.

Aga ma kuulan DJ-na väga palju muusikat, käin tihti Soundcloudis palju asju läbi, püüan kuulata kõike, mis toimub.

Kas sinu jaoks raadiopopis ka midagi huvitavat toimub?

Ikka, ega see raadiopop polegi nii erinev sellest, mida ma teen. Näiteks Addison Rae uued lood on mulle väga meeldinud, see on täielik popmuusika tipptase. Viimased kolm-neli lugu on väga head olnud.

Nüüd sa esinesid Eestis ära, kas sellest aastaks on see reis tehtud? Näeme sind uuesti Eestis järgmisel aastal?

Ma ei tea, ei ole kuhugi kutsutud veel, aga ma vist tulen emaga siia laulupeo ajal ehk siis suvel olen korra jälle siin.

Seega nüüd sa ütlesid, et oled laulupeo ajal sind, seega võiks sind kuhugi esinema kutsuda?

Jah, pane kirja, et võib kutsuda (naerdes).