ERM-is avati näitus pagulaskirjandusest ning pannoo eesti kirjanduse ajaloost
Eesti Rahva Muuseumis avati eesti raamatu aastale pühendatud kirjanduse ajalugu tutvustav pannoo koos pagulaskirjandust käsitleva näitus-audiolavastusega "Kaotusest laotusse".
Eesti pagulaskirjandust käsitlevat näitust luues prooviti muuta kirjanduses kirjeldatu ruumiliseks kogemuseks. Kuraatori Jan Kausi sõnul saab pagulaskirjanduse puhul välja tuua väga selgeid erinevusi muu Eesti kirjandusega. Paguluskirjanduses esineb väga suur ausus, mida tsensuuri ja enesetsensuuri all olevad kirjanikud lubada ei saanud, kuid samas leidub selles teatav unenäolisus ja ähmasus. Inspiratsiooni on näituse koostamisel saadud Karl Ristikivi romaanist "Hingede öö".
"Näiteks tekib seal mingisugune kahe Eesti vastuolu, tekib selline pidetuse tunne, see kodutuse tunne. Ühesõnaga ei saada üle ega ümber igatsusest Eesti vastu ja see minevikuline Eesti hakkab varjutama seda olevikulist pagulaskogemust. nad kirjeldavad oma loomingus väga otsekoheselt kõiki selliseid väga probleemseid pagulaselu küsimusi," selgitas Kaus.
Samuti värskelt avatud Eesti kirjanduse pannoo koosneb eesti raamatu viiesaja aasta 110 tähtsamast sündmusest ning loob nendest suure visuaali.
"Viissada aastat läbi umbes saja kümne erineva sündmuse. Päris algusest ehk esimeste raamatute hävitamisest, kuni päris kaasajani välja, mis siis ulatub nii "Lotte" kui Sveta Grigorjevani," sõnas pannoo illustraator Siiri Taimla-Rannala.
Raamatu aasta pannoo juurde käivad näitused raamatute illustratsioonidest ja lugemispesad. Eesti Keele Instituudi eestvedamisel on valminud tehisaru, mis oskab vastata 17. ja 18. sajandi sõnavaraga seotud küsimustele.
Näitust saavad külastajad kogeda kõrvaklappidega.
"Siis saab ERM-i tulla raamatuid lugema, võite võtta kaasa oma raamatu, võite meie poolt pakutavat valikut võtta, sest meil on selline väikene ruumieksperiment ka käimas. Uurisime ERM-i blogi kaudu ja kolleegide käest, kus inimesed kõige enam lugeda armastavad. Tegemist ei ole nüüd üdini teadusliku uuringuga, aga selgus, et eelistatumad kohad on vann, elutuba, buss, lastele riidekapp. Oleme püüdnud Eesti Rahva Muuseumisse neid olekuid ja asukohti, siis omal moel tekitada," selgitas ERM-i näituste ja sündmuste juht Maris Klaas.
Näitus jääb avatuks järgmise aasta jaanuarini.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Aktuaalne kaamera"